Calais' migrandid on pannud püsti omamoodi majanduse

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kilest püstitatud kauplus tunnelissepürgijate laagris.
Kilest püstitatud kauplus tunnelissepürgijate laagris. Foto: PASCAL ROSSIGNOL / REUTERS

Rätsepaistes afgaanid rüüpavad poepõrandal magusat teed ja meisterdavad käsitsi sigarette. Suitsud mähitakse hoolikalt kümne kaupa tinapaberisse ning seatakse virnakestesse. See kraam läheb eriti hästi kaubaks telklinnaku ööklubis.

Tunneli kaudu Briti pinnale pürgivate migrantide laagris nimega «Džungel» – pindalaga üle 16 hektari ning elanikeks umbkaudu 2500 meest, naist ja last – võtab kuju ajutine majandus.

Lisaks kauplustele ja öölokaalile on pandud püsti baare ja restorane, kirjutab Bloomberg Business. Ei puudu ka mošee, kirik ja kool.

«Mõned neist teevad head raha,» ütles Maya Konforti humanitaarorganisatsioonist L’Auberge des Migrants. «Siin laagris on palju poode, baare ja restorane; mõnele on see hea.»

Majanduse alused on haprad ning ehitusmaterjalid piirduvad vineeritükkide, presendi ja minemavisatud vaipadega. Ööklubis on üks kõlar, «diskovalgusti», vesipiibud ja tilluke köök. Eine maksab 1 kuni 2 eurot.

«Inimesed tulevad siia tantsima, õlut jooma ja nad katsuvad tunda end nagu kodus omal maal,» ütles nigreerlane Zimako, kes reporterile giidina laagrit tutvustas.

Enamikku poodidest peavadki afgaanid. Müügil on kõiksugu kraami telefonikaartidest šokolaaditahvliteni. «Need on nutikad inimesed,» ütles laagrirahva kohta Konforti. «Paljud on kesk- ja isegi kõrgklassist. Nad on haritud ja neil olid oma erialad.»

Konforti sõnutsi on enamik migrante põgenenud sõja ja tagakiusu eest. Paljud on kulutanud tuhandeid dollareid ja rännanud kuude kaupa, et nii kaugele välja jõuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles