Ekseko juht: seakatk ohustab kogu tööstusharu

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihakombinaadi juht Teet Soorm.
Lihakombinaadi juht Teet Soorm. Foto: Elmo Riig

Piirangutsoon tähendab tõsist lööki mitte inimesele, vaid Eesti maaelule, kinnitas Ekseko emafirma HKScan juht Teet Soorm.

Tema sõnul tuleb otsus Brüsselist selle kohta, kas Ekseko jääb piirangutsooni või ei, mõne aja jooksul. «Kahest nädalast kolme kuuni,» hindas Soorm.

Eile õhtul avastati ühest Viljandimaa väikefarmist seakatk. See tähendab, et kehtestatakse kolmas piirangutsoon. Sead võivad liikuda farmist ainult tapamajja ning kuumtöötlemata sealiha võib müüa ainult vastava märgistusega. Kauplemiseks peab ka kuumtöödeldud sealihal olema vastav märgis.

Seakatk on väga nakkav ja ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mis tapab kuni sada protsenti nakatunud kärsakandjatest. Küll aga pole haigus nakkav teistele loomadele ega inimestele.

Soorm rääkis, et just sel põhjusel on seakatk ohuks tööstusele. See ei tapa tööstust küll kohe, ent nõuete karmus tekitab küsimuse, kas pikaajaliselt on jõudu farmi pidada. Ekseko, mis toodab 40 protsenti Eesti sealihast, pakub tööd 200 inimesele. Ent mõju on suurem kui vaid seafarmidele.

«Söödatööstus, transport, veterinaariatööstus. Ekseko kasutab aastas 700 tonni teravilja. Kujutate ette, mis hindadest saab?» küsis Soorm. Koostöös sanktsioonide tõttu kiratsevate piimafarmidega on katk maaelule tõsine löök.

Partisanisõjaga ei jõua me kuskile, kõneles Soorm. Selle asemel oleks vaja kaitsta olemasolevat. «Topeltaiad, koerad, valvurid teatud perimeetrit käima, inimeste liikumist kontrollida, teadlikkust tõsta, sööta kuumtöödelda,» loetles lihatööstuse juht esimesi pähe tulnud võimalusi, lisades, et lihatööstust kaotada on hõlpsam kui taas üles ehitada.

Ta ütles, et oleks oodanud riigi poolt kiiremat reageeringut, kuna on juba ammu saatnud väga ettepanekuid, et hakake sigu hävitama, kontrollige neid ja 1-2 seaga majapidamistelt võiks rõngassabad üldse hüvitada ja jõuga ära võtta. «On vaja üht siga ja üht tädi Maalit, et sajad ja sajad töökohad kaoks,» viitas lihatööstuse juht, et nii mõnigi kord pisimajapidamine nõudeid ei täida.

Ta ütles, et kui ta peaks purjuspäi rooli minema ja vahele jääb, siis ta läheb vangi. Ent kui keegi ei täida seapidamise nõudeid, siis ta saab öelda, et tal läks kehvasti ning saab veel hävitatud sigade eest hüvitistki. «Eksijaid tuleb karistada,» ütles Soorm.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles