Kas sinu tööd hakkab tegema robot?
22. juuli 2015, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse infoühiskonna nõunik Siim Sikkut kirjutas aprillis veebiportaalis poliitika.guru, et tulevikus võib Eestis kaotada robotitele töö 70 protsenti töötajatest.
Sikkut kirjeldas poliitika.gurus, et Eestis on praegu 34 tuhat inimest (5,5 protsenti hõivatutest), kelle töö on peagi täiesti kindlalt minemas üle masinatele. «Nende seas on üldsekretärid, arveametnikud, lao- ja transpordiametnikud, kassapidajad ja piletimüüjad ning lihtsamate koosteliinide taga seisvad töölised.»
Kõrge automatiseerimise tõenäosusega ehk kõrge kadumisohuga tööd teeb Sikkuti sõnul praegu Eestis 51 protsenti hõivatutest ehk umbes 315 tuhat inimest. Kui neile lisada ametid, millel vähemalt osa positsioone muutub masinatega ülevõetavaks, võib oma töö masinatele kaotada 70 protsenti Eesti koguhõivest ehk 431 tuhat inimest.
Veebiväljaanne Planet Money koostas uurijate kogutud andmete põhjal testi, millega saab kontrollida, kui suure tõenäosusega kaotavad eri ametialade esindajad oma töökoha masinatele.
Kuigi test on meelelahutuslik ning ehk veidi nukker, tunnistavad uurijad ise, et andmed on ligikaudsed ning võivad olla ka valed. Sellegipoolest annab test võimaluse heita pilgu meie võimalikku tulevikku.
Kõige kurvem on olukord telefonimüüjate jaoks, kel on suurim tõenäosus (99%) saada masinatega asendatud. Suur masinatega asendamise oht on ka näiteks kassapidajatel (97%), modellidel (97,6%), paljudel tehasetöötajatel, telleritel (98,3%), erinevatel sekretäridel, raamatupidajatel (97,6%), restoranide kokkadel (96,3%), maksuplaneerijatel (98,7%), laenuametnikel (98,4%), krediidianalüütikutel (97,9%) ja spordikohtunikel (98,3%).
Kõige vähem on põhjust mures olla sotsiaaltöötajatel, kes tegelevad vaimse tervise ja sõltuvustega (0,3%), ning terapeutidel (0,3%). Robotitel on keeruline asendada ka juhte, eriti haridusvaldkonnas (0,5%), meditsiiniteadlasi (0,5%), koolipsühholooge (0,5%), antropolooge ja arheolooge (0,8%), metsamehi (0,8%), lastearste (0,5%), hambaarste (0,4%), kirurge (0,4%), toitumisspetsialiste (0,4%), erinevaid õpetajaid, eriti algkoolides (0,4%), kuraatoreid (0,7%), arvutisüsteemide analüütikuid (0,6%), vaimulikke (0,8%), näituste kujundajaid (0,5%), koreograafe (0,4%) ja meigikunstikke (1%).
Uurijad arvutasid protsendid selle põhjal, kas ametil tuleb välja mõelda nutikaid lahendusi; kas töötaja peab isiklikult teisi aitama; kas tööd tuleb teha väikestes ruumides (suuremates ruumides, näiteks ladudes on robotitel parem liikuda); ning kas töö nõuab läbirääkimisi.
Vaata SIIT, kui suures ohus on sinu töökoht.