Riigile makstud tulumaks tõi Swedbankile kahjumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki Eesti üksus teenis 2015. aasta esimese poolaastaga 20,9 miljonit eurot kahjumit võrrelduna 80,3 miljoni eurose kaumiga 2013. aasta esimesel poolaastal.
Panga esimese poolaasta maksude eelne kasum oli 91,9 miljonit eurot (2014 esimesel poolaastal 94,3 miljonit eurot), teatas Swedbank pressiteates.
Kahjumi põhjuseks olid erakorralise dividendimaksega seotud 100 miljoni euro võrra kõrgemad maksukulud. Eelmise aastaga võrreldes tulud kasvasid ja kulud vähenesid pidevale efektiivsusele keskendumise tulemusena.
«Valdava arusaama kohaselt pannakse Eesti majanduse arengud peamiselt väliste faktorite arvele, olgu selleks Venemaa või Kreeka. Meie usume aga, et majanduses toimuv sõltub suuresti inimfaktorist. Mitmeid aastaid on Eesti majanduses korraga kaks probleemi – ühelt poolt struktuurne tööpuudus ja teisalt struktuurne kvalifitseeritud tööjõu puudus. Viimane neist on kaasa toonud jõulise 5-7 protsendilise palgainflatsiooni, mis ilmselt jätkub. See on omakorda kasvatanud tarbijakindlust ja inimeste valmisolekut väljaminekuid teha, mis peegeldub nii eraisikute laenuportfelli kui jaekaubanduse müüginumbrite jätkuvas kasvus. Kasvavate palkade arve maksavad kahaneva kasumlikkuse arvelt kinni aga eksportivad ettevõtted ja teenindussektor. Tööandjana pea 2200 inimesele ei saa ka Swedbank seda teemat ignoreerida – oleme asunud sobilikke töökohti Tallinnast välja viima. Selleks oleme juba avanud oma nõustamiskeskuse haru Tartus ning alustasime renoveerimistööd Jõhvis, kus on järgmise aasta alguses kavas avada nõustamiskeskuse Ida-Virumaa haru,» selgitas Swedbanki juht Eestis Robert Kitt.