Hansson: Euroopa Keskpank on Kreeka lahkumiseks valmis
9. juuli 2015, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson kinnitas, et keskpank on pidanud üha rohkem tegelema stsenaariumiga, et Kreeka lahkub eurotsoonist.
Kreeka lõplik maksejõuetus muutub üha tõenäolisemaks. Juhul kui Kreeka jätab 20. juulil Euroopa Keskpangale (EKP) võla tagastamata, kas see tähendab automaatset eurotsoonist lahkumist või väljaheitmist?
Minu teada pole automaatset väljaheitmise või lahkumise protsessi ette nähtud. Aga praeguseks ei saa välistada, et sündmuste käik viib välja Kreeka lahkumiseni euroalast. Eelkõige sõltub edasine areng Kreeka valitsejate otsustest.
Mis siis saab, kui Kreeka ei maksa?
Usun, et kõik osapooled töötavad selle nimel, et Kreeka saaks oma laenud makstud. Kui Kreeka jätab maksmata euroala keskpankadele, siis see ilmselgelt raskendab olukorda. Euroala keskpangad saavad laenu pakkudes ja laenu tagasi nõudes käituda reegleid järgides. Kui laenu tagasi ei maksta, siis on see reeglite rikkumine ja me peame sellele reageerima.
Samas ei taha ma isiklikult lubadusi anda, mis hakkab toimuma. Selle otsuse teeme kollektiivselt Euroopa Keskpanga nõukogus, kui maksmise tähtaeg on saabunud, ja siis tuleb kaaluda kõiki selleks ajaks teadaolevaid fakte ja arenguid.
Kas EKP on Kreeka lahkumiseks valmis?
Oleme sunnitud selle võimalusega tegelema üha rohkem, sest sellise stsenaariumi tõenäosus on aja jooksul kahjuks kasvanud. Võimalused sellise stsenaariumiga tegelemiseks on loodud: meil on kasutada lai valik mittestandardseid rahapoliitika meetmeid ja tihe koostöö teiste keskpankadega. Oleme vajaduse korral valmis neid võimalusi rakendama.
Tegemist on kõigi jaoks olukorraga, mida pole varem esinenud, nii et täit kindlust ei saa anda, mis ühel või teisel juhul juhtuma hakkab. Oluline on valmistuda ja seejärel paindlikult reageerida tekkinud olukorrale. Euroala keskpangad peavad seda tegema eelkõige euroala finantsstabiilsuse tagamise aspektist lähtuvalt.
Kuidas võiks lahkumine reaalselt toimuda?
Kreeka lahkumine euroalast ei ole tahtlik soov, seda pole isegi formaalselt ette nähtud. Aga väga mitmete negatiivsete sündmuste koosmõjus võib selline asi olude sunnil juhtuda, seda ei saa välistada.
Siin on kaks peamist tegurit, millest esimene on Kreeka pankade maksejõulisus. Siinkohal peame jälgima, kas Euroopa keskpankadelt laenu võtnud Kreeka pankadel on kapitali piisavalt ja kas nad on andnud piisavalt tagatisi. Kuni Kreeka pangad on maksejõulised ja tagatiste maht on piisav, on väga halbade stsenaariumite tõenäosus väiksem. Hetkel on olukord halvem, kui see oli mõni nädal tagasi.
Teine oluline tegur on Kreeka valitsuse võime oma kulusid rahastada. Küsimus on, kas valitsus suudab oma arveid tasuda? Loodetavasti teeb Kreeka valitsus kõik selleks, et viia oma kulud kooskõlla olemasolevate tuludega, nii nagu meie Eestis tegime viis-kuus aastat tagasi.
Kas te usute, et Kreeka lahkub eurotsoonist?
Mõni kuu tagasi poleks uskunud, et Kreeka võib lahkuda euroalast. Nüüd on aga mitu kuud läinud viljatult mööda, ilma et oleks liigutud lahenduse suunas. Nüüdseks on Kreeka seis hoopis hullem, kui see oli isegi kümme päeva tagasi. Olukord ei ole väljapääsmatu, aga see on kiiresti ja järsult halvenemas.
Ei tahaks näha Kreeka lahkumist euroalast, kuid välistada ma seda ei julge. Sellist arengut iga hinna eest ära hoida poleks ka õige, kuna sisulise blankoveksli andmine õõnestaks oluliselt ühise raha alustalasid. Reeglite täitmine on kõige olulisem tagatis rahaliidu kui ühise Euroopa projekti tulevikule.