Eesti e-riigi portaal on Euroopa parimate seas

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringutlemused näitavad Eestit paremate seas
Uuringutlemused näitavad Eestit paremate seas Foto: europa.eu

Eesti e-valitsemise portaal eesti.ee on kasutajate vaatenurgast ja kvaliteedilt selgelt üks Euroopa riikide paremaid ning Saksamaa analoog armetuimaid, selgub Euroopa Komisjoni tellitud uuringust.

Uuringu käigus tuli testkasutajatel läbi teha teatud stsenaariumid – alates uue ettevõtte loomisest ja lõpetades mõne e-teenuse kasutamisega nii kodumaal kui piiri taga. Uuriti ka seda, kuivõrd e-valitsemine on kajastatud riikide poliitikas ja kui kättesaadavaks on riigi e-teenused tehniliselt tehtud.

Selgus, et kokkuvõttes on uuringus osalenud 28 EL-i liikme, Norra, Liechensteini ja Islandi e-valitsemise portaalide võimekus keskpärane – ligi 54% võimalikust maksimumist. Enamiku EL-i riikide tulemus jäi  40 ja 75 protsendi vahele ning Eesti tulemus oli 60 %.

Kõige kehvema skoori sai alla 40-protsendise tulemusega Saksamaa ja ainult kaks riiki – Luxembourg ja Küpros – said tulemuse üle 75%.

Täpsemalt e-teenuste kättesaadavuse, täieliku e-teostatavuse ja kvaliteedi osas moodustasid Euroopa esikolmiku Eesti, Norra ja Rootsi, mille kõigi skoor moodustas üle 80% ja mis võimaldavad kõik viia protseduurid läbi täies ulatuses elektrooniliselt. Kõige hullem seis oli selles osas Saksamaal, Slovakkias ja Iirimaal.

Sellises olulised portaali kvaliteedi kriteeriumis nagu kasutajasõbralikkus (usability) saavutas Eesti Küprose ja Leedu järel kolmanda kohal. Selles osas kaaluti näiteks ka e-valitsemise portaali lihtsust ja kiirust. Väga halb oli selles osas seis taas Saksamaal, aga ka Rumeenias ja Belgias, kus leidus ohtralt näiteks vananenud informatsiooni ja «surnud» linke.

Eriliselt sai Eesti uuringus tunnustuse ettevõtete loomise avamise eest e-residenditele kogu maailmas. Samuti toodi Eesti teistele eeskujuks x-tee sarnase lahenduse kasutamisel andmevahetuseks asutuste ja tarbijate vahel.

Eesti e-teenuste nõrgimaks lüliks on aga selgelt e-teenuste kättesaadavus piiri taga, märgib raport.

Uuring hõlmas neid valitsuste veebilehti, mis annavad ligipääsu elektrooniliselt teostatavatele protseduuridele. Euroopa Liidu teenuste direktiiv nägi aastal 2006 ette ühtse teenuste turu loomise ning sellest tulenevalt kutsus Euroopa Komisjon riike üles looma 2009. aastaks e-valitsemise portaalid. Samas näitas 2012. aasta vaatlus, et enamik EL-i riikidest oli selle soovituse täitmisega selgelt raskustes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles