Oxi või Nai: mis juhtub Kreekaga pärast referendumit

Kadri Hansalu
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib eeldada, et Kreeka peaminister Alexis Tsipras hääletas "ei".
Võib eeldada, et Kreeka peaminister Alexis Tsipras hääletas "ei". Foto: AFP / Scapix

Financial Times on pannud kokku kolm stsenaariumi, mis juhtub Kreekaga pärast referendumit kasinusmeetmete paketi üle.

1. Kreeka hääletab „jah“ ning Tsipras astub tagasi

Mitmed kõrged valitsusametnikud ja ka rahandusminister Yanis Varoufakis on öelnud, et kui referendumil võidutseb „jah“, siis astuvad nad tagasi. Spekuleeritakse, et seda teeb ka peaminister Alexis Tsipras.

Kui Tsiprase parteis leidub mõõdukate koalitsioon, siis võivad nad ühineda kolme peavoolu parteiga parlamendis ning moodustada rahvusliku ühtsuse valitsuse. Spekuleeritud on asepeaminister Yannis Dragasakise kui selle koalitsiooni potentsiaalse liidri üle.

Pretsedent on juba olemas: tehnokraadist peaminister Lucas Papademos võttis 2011. aasta lõpus üle mitmepartei koalitsiooni ja nõustus Kreeka teise abipaketiga. See oleks tõenäoliselt parim võimalus Kreekal kurssi muuta ja saada uus abipakett enne viimset tähtaega: 20. juulit, kui kukub 3,5 miljardi eurose Euroopa Keskpanga võlakirja kell. Euroopa Keskpangale võlgu jäämine tähendab peaaegu kindlalt, et keskpank peatab Kreeka pankade abistamise ja pankade uuesti avamiseks on tarvis hakata printima uut valuutat. Selle stsenaariumi puhul algatavad ametnikud tõenäoliselt üleminekuprogrammi, millega rahastatakse Kreekat suvel enne kui uue abipaketi läbirääkimised algavad.

Kui Syrizast uut juhti ei tule, siis on suure koalitsiooni saavutamine raske ja vaja oleks uusi valimisi. Valimised võtavad aga aega ning toimuksid peaaegu kindlasti pärast saatuslikku 20. juulit.

2. Kreeka hääletab „jah“ ning Tsipras jääb ametisse

Tsipras on lubanud, et kuulab rahva tahet ja kui nad hääletavad „jah“, siis võtab ta kreeditoride tingimused vastu. Samas on suur osa eurotsiooni ametnikke öelnud, et nad ei ole valmis enam Tsiprasega koostööd tegema. Eurogruppi juht Jeroen Dijsselbloem ütles, et Tsiprast ei saaks enam usaldada. Yanis Varoufakis on viidanud, et „jah“ tulemus võib tuua kaasa valitsuse uuendamise ehk mõne koalitsioonipartei väljavahetamise. See võiks ehk läbirääkimisi lihtsustada, kuid siiski on kokkuleppeni jõudmine enne 20. juulit äärmiselt keeruline.

3. Kreeklased hääletavad „ei“

Euroopa liidrid alates Prantsuse presidendist Euroopa Komisjoni juhini on kinnitanud, et kui referendumil võidutseb „ei“, siis tähendab see otsust eurost loobuda. Kreeka valitsuse hinnangul nad blufivad ja saksa meedia on raporteerinud, et Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on kinniste uste taga toimunud koosolekul öelnud, et „ei“ ei too kaasa Graxitit. Nii et on võimalus, et retoorikast hoolimata avavad kreeditorid uuesti kõnelused Kreekaga.

Samas isegi kui kõnelused jätkuvad, siis on raske prognoosida, et referendumijärgsed kõnelused lähevad paremini kui viimased viis kuud kestnud läbirääkimiseed. Tsipras on väitnud, et tal on siis tugevam mandaat kasinusmeetmeid tõrjuda ja laual oleks täiesti uus abiprogramm. Samas kindlasti oleks taas laual rasked teemad nagu tööturureform ja hindade vabaks laskmine. Täiesti uue kaheaastase abiprogrammi läbirääkimised oleksid veel palju keerulisemad, kui praeguse abiprogrammi pikendamise omad.

Eurogrupi juht Dijsselbloem on öelnud, et „ei“ tulemus referendumil ei loo uueks abiprogrammiks mingit alust, pigem on küsitav Kreeka jäämine eurotsooni. Samas Hispaania ja Prantsusmaa rahandusministrid võivad pooldada uusi läbirääkimisi. Paljud eurotsooni ametnikud töötavad aga juba eeldusel, et uusi läbirääkimisi ei tule ja 20. juuliks ei ole kokkulepet. Sellele järgneks Grexit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles