SEB nädalakommentaar: Jaemüük kasvab, tööstus väheneb
3. juuli 2015, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaemüügi kasv jätkub, mais suurenes müügimaht eelmise aasta maiga võrreldes 7 protsenti. Hoolimata müügimahu kasvust on jaekaupmeeste kindlustunne langustrendis. Tööstustoodang kahaneb teist kuud järjest, uued tellimused on eelmise aastaga võrreldes miinuses ja ekspordikasv on peatunud, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Kreekas toimuva poliittragöödia taustal tundub Eesti majandusnäitajatest rääkimine kuidagi teisejärguline, kuid uudiseid on ka kodumaal.
Nädala keskpaigas avaldas Statistikaamet andmed maikuu jaemüügi kohta. Jaemüügi mahuindeks, mis hinnamuutusi arvesse võttes näitab jaekaubanduses müüdud kaupade mahu muutumist, kasvas võrreldes eelmise aasta maiga seitsme protsendi võrra. Võrreldes tugeva I kvartaliga on kasv küll mõnevõrra aeglustumas, kuid püsib endiselt heal tasemel. Muutusi eestlaste ostlemisharjumustes iseloomustab jätkuvalt väga kiire kasv interneti (ja posti) teel tellitud kaupades, mille maht suurenes eelmise aasta maikuuga võrreldes enam kui poole võrra. Jaemüük suurenes oluliselt (43 protsenti) ka muudes spetsialiseeritud kauplustes (nt arvuti-, raamatu-, sporditarvete poed). Negatiivselt mõjutas jaemüüki mootorsõidukite ja nende osade müügi kahanemine 13 protsendi võrra. Hoolimata jaemüügi kasvutempo ajutisest aeglustumisest aprillis, tundub, et kasvavad sissetulekud ja hindade paigalseis soosivad endiselt tarbimise kasvu.
Suhteliselt hea jaemüüginumbri taustal on esmapilgul kummastav näha, et jaekaupmeeste majanduslik kindlustunne on viimastel kuudel püsivalt langenud. Tõenäoliselt panustavad kindlustunde langusse mitmed tegurid, kuid üheks põhjuseks võib pidada olukorda, kus mitmete kaubagruppide hinnad püsivad paigal, ent tööjõukulud kasvavad. Oma mõju kaupmeeste kindlustundele avaldavad kindlasti ka kahanev automüük ja Tallinna uued alkoholimüügipiirangud.
Murelikumaks teeb tööstustoodangu mahu kahanemine teist kuud järjest. Kui aprillis vähenes hindade ja tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks aastavõrdluses marginaalselt, siis mais juba kahe protsendi võrra. Mais kahanes esmakordselt ka töötleva tööstuse toodang, kuid mahu kasv on võrreldes 2014. aasta teise poolega olnud nigel juba varasematel kuudel. Tööstustoodangu võimalikust vähenemisest on varem märku andnud uute tellimuste arvu kahanemine. Töötleva tööstuse uute tellimuste viie kuu indeks on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes seitsme protsendi võrra miinuses.
Eesti töötleva tööstuse toodangust eksporditakse 70 protsenti, seega võib tööstustoodangu langus tähendada ka väliskaubandusest saadava tulu vähenemist. Korrigeerimata andmetel vähenes mais müük peamiselt Eesti turu arvelt, kuid ka eksport kahanes ühe protsendi võrra. Ekspordi puhul tuleb küll meeles pidada, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ekspordihinnad nelja protsendi võrra alanenud. Hinnalangust arvestades kasvas tööstustoodangu ekspordimaht mais ühe protsendi, sealhulgas töötlevas tööstuses kahe protsendi võrra. Et impordihinnad on aga alanenud vähem kui ekspordihinnad ning tööjõukulud pidevalt kasvavad, ei rõõmusta see sõnum kuigivõrd ettevõtjaid.
Kokkuvõttena tuleb tõdeda, et hetkel hoiab Eesti majanduskasvu endiselt üleval majapidamiste eratarbimine ja loodetud kasvu ekspordis ja ettevõtete investeeringutes ei ole näha. Loodame siiski, et sügiseks on ebakindlad ajad lõppenud ning Euroopa keskpanga rahapoliitika paneb Eesti ekspordi kasvama.