Majanduskriisi ajal kerkisid hinnad kümnendiku

Foto: graafika: Silver Alt

Viimasel kolmel aastal, mil Eesti elas läbi ühe maailma suurimatest majanduslangustest, on siin hinnad tõusnud 12 protsenti, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt on need kerkinud vaid seitse protsenti.

Teistest ELi riikidest oluliselt kiiremini on kallinenud hulk kaupu ja teenuseid. Mõned kaubad, mis Euroopas masuajal odavnesid, olid Eestis augustis isegi kallimad kui 2007. aasta sügisel.

Enamik Postimehega rääkinud majanduseksperte peab siinset kiiret inflatsiooni pigem paratamatuseks, mis on tingitud meie suhteliselt madalast hinnatasemest, riigi väiksusest ja avatusest.

Üheks oluliseks hindade kerkimise põhjuseks olid ka maksutõusud, möönavad nad. Viimaste aastate maksutõusude õigsust eksperdid aga kahtluse alla ei sea, sest need võimaldasid riigil eelarvepuudujäägi madala hoida.

Kolmas hinnatõusu põhjus on kohalike ettevõtete kasumitaotlus. Viimasel ajal kõlavad üha valjemalt hääled, et konkurents ei toimi Eestis tõhusalt ning see võimaldab firmadel tarbijate arvelt suuri kasumeid teenida. Öelduga nõustub ka osa eksperte. Nende arvamused lahknevad aga küsimuses, kas seda olukorda saaks kuidagi muuta.

«Väikestes riikides ongi konkurents nõrgem kui suurtes,» ütles konjunktuuriinstituudi teadur Leev Kuum. «Muuta seda ei saa, nagu ei saa panna rebast jooksma kiiremini jänesest.»
Konkurentsi tugevdamine

Tartu Ülikoolis konkurentsipoliitikat õpetav professor Jüri Sepp nii pessimistlik ei ole, tema arvates suurendaksid teatud meetmed Eestis konkurentsi. «Konkurentsiametile oleks vaja ressurssi juurde anda,» nentis Sepp. «Kas või kartellide uurimise personal on napp, vaid mõned inimesed. Lisaks on vaja tõsta seal töötavate inimeste kvalifikatsiooni.»

Sepal on teisigi ideid konkurentsi elavdamiseks. «Peaks katsuma turutegijate arvu suurendada,» lausus ta. «Ligi meelitada uusi tegijaid kaubandusse nendes valdkondades, kus hinnatase on kõrgem. Selles suunas võiks tööd teha need instantsid, mis peaksid Eestis välisinvesteeringute ligimeelitamisega tegelema.»

Ka Swedbanki analüütik Maris Lauri arvab, et riik peaks konkurentsi elavdamiseks senisest enam tegutsema. «See ei tähenda üksnes hinnakontrolli tõhustamist,» märkis ta. «Tõenäoliselt tuleb täpsemalt reguleerida ettevõtetevahelist hinnainfo vahetust, mis paljudes Euroopa riikides on keelatud. Praegu tehakse seda tihti meedia kaudu – näiteks teatab mõne ettevõtte juht, et nemad peavad küll paari nädala jooksul hindu kümme protsenti tõstma.»

Lisaks tuleks Lauri sõnul töötada selle nimel, et riigi väiksuse tõttu juba loomupäraselt kontsentreeritud turgudel ei toimuks täiendavaid ühinemisi ning et lisanduks uusi tegutsejaid.

Rahandusministeeriumi need ideed paraku ei vaimusta, olemasolevaid konkurentsi tagamise meetmeid peavad nad piisavaks. Ettevõtete kasumlikkuse kasv muudab Eesti atraktiivseks uutele sisenejatele, tänu millele konkurents tiheneb, arvab ministeerium.

Hinnainfo liikumine meedia vahendusel tuleb ministeeriumi sõnul pigem tarbijatele kasuks, kuna avalike hindade puhul on lihtsam otsustada, kellelt osta. «Tarbijatel on alati võimalik n-ö hääletada jalgadega,» lisas rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika analüütik Kristjan Pungas.

Leev Kuum viitas teisele võimalusele, kuidas inimesed ise saaksid hinnatõusu ohjeldada. «Võiks olla nii palju ettevõtlikkust, et kui mingi kaup ületab maailmaturu hinna, siis leidub Eestis alati inimene, kes tooks selle kauba kohe siia ja kuulutaks, et mina müün teile kümme protsenti odavamalt,» nentis ta.

Ka Eesti Pank näeb hinnatõusu leevendajana inimeste enda ettevõtlikkust, mida riik peaks aga rohkem toetama. «Konkurentsikeskkonna parandamiseks peab lisaks järelevalvele pöörama rohkem tähelepanu erinevatele tõketele, mis takistavad ettevõtlusega alustamist,» ütles keskpanga ökonomist Orsolya Soosaar. «Kõrgem juurdehindlus ja kasumlikkus võib endas kanda sõnumit, et turul on uutele sisenejatele veel ruumi.»

«Näiteks toimib teatud kaupade puhul jaekaubandus väga edukalt ka internetis, survestades nii kodumaiseid tootjaid kui ka turustajaid,» lisas ta. «Internetikauplustes poodlemise soodustamine tugevdab kindlasti konkurentsi.»

Deflatsioon veel hullem

Enamik Postimehega rääkinud majanduseksperte arvas, et teatud riiklikud meetmed konkurentsi elavdamiseks on teretulnud, kuid inflatsiooni suuruse määravad ennekõike siiski teised tegurid.
«Keskpikas perspektiivis mõjutab hinnatõusu peaasjalikult ikkagi rahapoliitika, see jääb aga nii valuutakomitee süsteemi korral kui eurotsoonis väljapoole valitsuse ja Eesti Panga võimupiirkonda,» ütles SEB panga ökonomist Hardo Pajula.

Lohutada võib end sellega, et enamiku ekspertide arvates ei küündi hinnatõus Eestis lähiaastail nii kõrgele, et siinset majandust ohustaks. «Madalat positiivset inflatsiooni peetakse üldiselt majandusaktiivsust ergutavaks,» märkis Nordea panga analüütik Annika Lindblad.

«Oleksin rohkem mures deflatsiooni kui inflatsiooni pärast,» viitas Danske panga majandusekspert Lars Christensen sellele, et hindade langus oleks majandusele veel halvem.

Näiliselt lohutav on ka fakt, et viimasel kolmel aastal on Eestis palgad hindadest kiiremini tõusnud, kerkides ligi neljandiku. Kahjuks ei tähenda see, et rahvas on masuajal rikkamaks saanud. Nimelt on palgasaajate arv drastiliselt vähenenud, kuna paljud ettevõtted valisid töötasude alandamise asemel koondamiste tee, mida Kristjan Pungase sõnul just mõistlikuks pidada ei saa.

Surve hindadele
•    Hindade tõus maailmaturul. Avatud majandusega väikeriigina impordib Eesti palju ning seetõttu mõjutavad maailmaturu hinnad meid tugevalt. Maailmaturul on tõusnud just toidu ja energia hinnad, mille osatähtsus Eesti inimeste tarbimises on suurem võrreldes ELi keskmisega.
•    Maksutõusud (aktsiisid, käibemaks).
•    Majandusbuumi järelmõju. Ka palgakasv oli 2008. aastal veel kiire ning inimesed tarbimisaltid.
•    Avatud majanduse tingimustes liigub Eesti hinnatase (nagu ka palgatase) paratamatult Euroopa keskmisele lähemale
•    Ettevõtted peavad hindu tõstma, et rasketes majandusoludes ellu jääda.
•    Nõrk konkurents lubab ettevõtjatel vaheltkasu kasvatada, võimalikud on firmade kartellilepped.
Allikas: eksperdid pankadest, konjunktuuriinstituudist, Arengufondist, rahandusministeeriumist, Euroopa Komisjonist
------------------------------------------------------------

Miks on kaubad või teenused teie valdkonnas Eestis viimasel kolmel aastal kallinenud rohkem kui ELis keskmiselt?

Piret Väli
Kliinik 32 hambaarst, Eesti Hambaarstide Liidu president:

Hambaravi hinnad on muutunud tänu kiirele arengule teadmiste, materjalide ja tehnoloogia vallas võrreldes n-ö vana Euroopaga. Suureks muutuseks oli ka käibemaksu lisandumine tehnikale ja materjalidele, lisaks elektrihinna tõus.

Erkki Erilaid
Maxima Eesti avalike suhete juht:

Toidukaupade kallinemise peamine põhjus on see, et ekspordivõimalused on paranenud, mis tõstab hindu siseturul. Lisaks mõjutasid hindu käibemaksu tõus ja müügimaks.

Kristjan Seema
Tele2 Eesti turundusdirektor:

See on pigem hinnatõusu arvutamise meetodi küsimus, kõneteenuste hinnad on ka Eestis kindlasti langenud.

Enn Parel
Tallinna Kaubamaja ASi müügi- ja turundusdirektor:

Rõivaste analoogtoodete puhul on selline hinnatõus, mida statistika näitab, välistatud. Nende hind on kaubamajas keskmiselt sama kui 2007. aastal või ehk veidi, umbes viis protsenti kõrgem. Statistikast nähtuv suur hinnatõus peab olema tingitud struktuursest muutusest – kas on kallimaid kaubamärke müüma hakatud või on muutus selles, kui palju on kõrgema ja kui palju madalama hinnatasemega tooteid müügis.

Kai Realo
Statoil Eesti kontseptsioonijuht:

Eestis on viimase kolme aasta jooksul kolm korda tõusnud kütuste aktsiisimaks ja kerkinud on ka käibemaks. Peamiseks põhjuseks, miks enam-vähem sama maailmaturu hinnataseme juures on praegu bensiiniliiter mitu krooni kallim, ongi maksumuudatused ja pisut tugevam USA dollari kurss.

Marina Bachmann
Eesti Energia pressiesindaja:

1. jaanuarist 2008 lisandus elektri hinnale aktsiis, praeguseks on mitmekordistunud 2007. aasta mais hinnale lisandunud taastuvenergia tasu. Lisaks maksudele on  elektri hinna kasvu  põhjustanud  tootmiskulude, keskkonnamaksude ja ka teiste mittejuhitavate kulude kasv. Äriklientidele on hinda tõstnud veel elektrituru avamine.