Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) on seisukohal, et hoolimata riigi viletsast finantsseisust ei tohi sisejulgeolek olla see koht, mille arvelt raha kokku hoida.
Ametiühing: eelarvekärped ei tohi ohustada sisejulgeolekut
10. september 2008, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Turvalisus, arstiabi, haridus ja ühistransport on avalikud teenused, mille tagamine on riigi esmane kohustus. Inimeste turvatunne muutub eriti tähtsaks just siis, kui riigis on majanduslikult rasked ajad. Lubamatu on turvalisuse märkimisväärne vähendamine vaid seetõttu, et poliitikud on sinisilmselt lootnud majandusarengu jätkumisele ning eiranud korduvaid hoiatusi ja üleskutseid ajada realistlikku eelarvepoliitikat,» seisab pressiteates.
EAKL ei nõustu kavandatud kärbetega riigieelarves, mis tooks kaasa pea tuhande politseiniku, päästja, piirivalvuri ja teiste sisejulgeoleku tagamisega tegelevate avalike teenistujate koondamise. «Just see ootaks Eestit ees, kui siseministeerium peaks vähendama oma järgmise aasta eelarvet rahandusministeeriumi kavandanud mahus.»
«Kas kokkuhoid, mis saavutataks ligi 300 päästja koondamisega, kaalub üles kümned inimelud, mis hukkuksid tules või liikluses vaid seepärast, et päästjatel kuluks õnnetuskohale jõudmiseks senisest palju rohkem aega?» küsib EAKLi esimees Harri Taliga ja lisab: «Varalised kahjud suureneksid kümnete, kui mitte sadade miljonite kroonide võrra.»
Täna kohtusid EAKLi esindajad rahandusminister Ivari Padariga, teemaks järgmise aasta riigieelarve ja riigiteenistujate palgad. Lisaks võimalike koondamiste katastroofilistele tagajärgedele sisejulgeolekule räägiti kohtumisel ka sellest, kuidas mõjutab koostatav eelarve hariduse ja ühistranspordi olukorda.