Sester: võimalik uus abiprogramm Kreekale tuleb senistest karmimate tingimustega

Crisely Apri
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Sester
Sven Sester Foto: Erik Prozes / Postimees

Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul tuleb võimalik uus abiprogramm Kreekale referendumi korraldamise tõttu karmimate tingimustega kui see, mis varasemalt laual oli.

"Kreeka valitsuse referendumikava on ajaloos kindlasti üks sürrealistlikumaid. Panna hääletusele ettepanek, mida pole kokku lepitud ning teha ise ettepanek, selle vastu hääletada. Suhteliselt lihtsama tee – nõudlikud aga mitte teostatamatud reformilubadused EFSF-i programmi kopsakate jääkide vastu – asemel valis Syriza panganduskriisi, niigi madala välisusalduse kaotuse ning majanduse täiendava languse," kirjutas Sester täna sotsiaalmeedia vahendusel.

Minister lisas, et kui möödunud sügisel toimunud arengute põhjalt võinuks tänavu Kreekas loota majanduse väikest kasvu, siis tegelikkuses on Syriza põhjustanud kokkuvõttes pigem paariprotsendilise languse, mille tõttu peaks võimalik uus ESM-i abiprogramm esitama Kreekale senistest karmimad nõuded.

"Loogiliselt mõtleja jaoks on muidugi võimatu mõista, kuidas sai peaminister Tsipras 30.juunil esitada ESM-ile taotluse uueks programmiks, seehulgas peaaegu nõustudes troika eelnimetatud viimase pakkumisega (mille suhtes õigel ajal kokkuleppele ei jõutud) ning samal ajal rahvale jätkuvalt soovitada sellele pakkumisele „ei“ öelda," arutles Sester. Ka 10 päeva jooksul 5 korda kogunenud eurogrupp ei suuda ministri sõnul seda mõista ning on otsustanud läbirääkimisi jätkata pärast referendumi tulemuste selgumist. 

Sesteri arvates võib pühapäeva toimuva referendumi peamiseks tulemuseks olla rahva lõhenemine. "Ehkki „jah“ hääl võiks mõnede hinnangute kohaselt tuua ka uued valimised ja uue, suutlikuma valitsuse, siis ega Syriza jt äärmuslaste toetus kuskile päriselt kao. „Ei“ hääl ilmselt süvendaks vähemalt lühiajalisi majandusraskusi, eriti panganduses (sest programmi perspektiivita on EKP-l keeruline likviidsusabi vajaliku taseme hoidmist lubada)," kirjutas minister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles