Video: arktiline jää põleb

Aivar Pau
, tehnoloogiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlev gaashüdraat
Põlev gaashüdraat Foto: CAGE

Norra teadlased uurimiskeskusest CAGE võtsid oma viimaselt ekspeditsioonilt Arktikasse kaasa Põhja-Jäämere põhjast pärinevat jääsarnast ainet, mis süttib kerge vaevaga põlema.

Tegemist on täpsemalt gaashüdraadiga – kristalse tahke ainega, milles on põimunud gaasimolekulid ja veemolekulide kristallvõre. Tulemuseks on tahke aine, mis meenutab jääd, kuid selle erinevusega, et see tõesti põleb. Aine sisaldab nimelt tohutul hulgal metaani, vahendab Eurekalert.

Mandrilava setetes akumuleeritud gaashüdraate peetakse tulevikus paljutõotavaks gaasiressursiks. Põhja-Jäämere reservuaarid on inimkonnale jätkuvalt suureks mõistatuseks, kuid arvatakse, et ookeani põhjas leidub gaashüdraatide kujul suurel hulgal  metaani.

Vaata videt põlevast jääst SIIT.

Metaanhüdraatide leidudest on varem teatanud näiteks nii Jaapan kui Taiwan. Jaapani teadlased on hinnanud, et metaahüdraadi varudest piisaks saareriigi kütusevarudeks isegi kuni sajaks aastaks.

Ajakiri Horisont on kirjutanud, et gaashüdraadid on keemialaborites tuntud juba 19. sajandi algusest, mil neid peeti eriskummalisteks ühenditeks. Kuna looduses midagi taolist ei suudetud leida, siis jäidki gaashüdraadid rohkem keemikute akadeemiliste uuringute mängumaale. Läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel aga ilmnes, et metaanhüdraat on tihti segatud gaasijuhtmete ummistumistesse ja seda eriti polaaraladel.

Metaanhüdraadist ei ole kasutatavat gaasi lihtne toota. Gaasi vabastamiseks on vaja tekitada suur surve. Lisaks on metaanigaas väga tugeva toimega kasvuhoonegaas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles