Euroopa Liit annab Rail Balticu ehitamiseks raha

Andres Reimer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudtee remont Türi ja Viljandi vahel.
Raudtee remont Türi ja Viljandi vahel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna teatas Euroopa Komisjon kavatsusest rahuldada kolme Balti riigi poolt veebruari lõpus esitatud 540 miljoni euro suurune rahastustaotlus Rail Balticu raudteetrassi ehitamseks.

Eesti osa uue raudteetrassi ehitamiseks kuluvast toetussummast on majandusministeeriumi kinnitusel umbes 213 miljonit eurot.

Majandusministeerium annab täna pärastlõunal Rail Balticu rajamise kohta pressibriifingu.

Rail Baltic on Leedut, Lätit ja Eestit Euroopaga ühendav täiesti uus 1435 millimeetri laiune raudteetrass, mis erineb Venemaalt lähtuvast 1520 millimeetrise laiusega raudteetrassist.

Trassi valmimisaeg võib jääda aastatesse 2022-2025. Maksumus kolmes riigis kokku on ligi 3,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,3 miljardit eurot. Ligikaudu 80 protsenti kulude ulatuses taotletakse toetust Euroopa Liidult. Esimeses taotlusvoorus küsis Eesti Rail Balticu kodulehe andmetel projektile toetust 191 miljonit eurot. 

Euroopa Komisjon eraldab 13,1 miljardit eurot toetust 276 transpordiprojektile, mis on välja valitud Euroopa ühendamise rahastu esimese konkursikutse alusel. 

«Mul on täna hea meel esitleda Euroopa Liidu kõigi aegade suurimat transpordisektori investeeringukava,» ütles Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc. «Valisime välja projektid, millest on kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele, sest nende abil täiustatakse taristut ja kõrvaldatakse praegused kitsaskohad. Need aitavad kaasa ka säästlike ja innovaatiliste transpordilahenduste arendamisele. See ennenägematu suurusega investeering moodustab suure osa komisjoni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavast. Üleeuroopalise transpordivõrgu kasutusele võtmisega võib luua kuni 10 miljonit töökohta ja suurendada Euroopa SKPd 2030. aastaks 1,8 protsenti.»

Väljavalitud projektid teostatakse peamiselt üleeuroopalise transpordivõrgu kesksetes osades. Toetuse saajate hulgas on juhtalgatused nagu Rail Baltic, Brenneri baastunnel, Seine'i–Escaut' veetee, Calandi sild ja Fehmarni vöötme püsiühendus jt.

Investeeringu abil saadakse täiendavaid avaliku ja erasektori kaasrahastamismakseid kokku 28,8 miljardit eurot. Koos uue Euroopa strateegiliste investeeringute fondiga on Euroopa ühendamise rahastul keskne roll Euroopa investeeringute puudujäägi ületamises, mis on komisjoni jaoks esmatähtis ülesanne. Lisaks transpordisektorile saab sellest investeeringust kasu Euroopa majandus üldiselt, sest luuakse paremad tingimused tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks.

Euroopa ühendamise rahastu konkursikutse kuulutati välja septembris 2014 ning selle raames esitatud üle 700 projektiettepaneku maht ületas olemasolevaid vahendeid kolm korda. Seega valis komisjon välja Euroopa jaoks kõige väärtuslikumad projektid ning jälgis, et need jaotuksid geograafiliselt ja eri ettevõtlusvormide kaupa ühtlaselt. ELi rahalisi vahendeid jagatakse toetustena, millega kaasrahastatakse projekti kuludest sõltuvalt nende liigist 20–85% protsenti.

Euroopa ühendamise rahastu kaudu eraldatakse ELi 2014.–2020. aasta eelarvest 24,05 miljardit eurot, et kaasrahastada üleeuroopalise transpordivõrgu projekte ELi liikmesriikides. Sellest 11,305 miljardit eurot eraldatakse projektidele nendes liikmesriikides, kellel on õigus saada toetust Ühtekuuluvusfondist. Investeeringud kavandatakse aastastes ja mitmeaastastes tööprogrammides, milles määratakse kindlaks prioriteedid ja igale prioriteedile ettenähtud rahalise toetuse kogusumma asjaomasel aastal. 2014 oli Euroopa ühendamise rahastu esimene programmiaasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles