Inimesed püüavad rahast kiiresti lahti saada

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB ökonomist Hardo Pajula.
SEB ökonomist Hardo Pajula. Foto: Liis Treimann.

Kuna inimesed näevad ette suurt hinnatõusu, siis püüavad nad rahast võimalikult kiiresti lahti saada, kommenteeris SEB panga ökonomist Hardo Pajula inflatsiooni kiirenemist septembrikuus.


Pajula sõnul on ekslik seisukoht, et kui toidu- ja kütusehinnad kasvavad, siis peab kasvama ka inflatsioon ehk üldise hinnataseme kasv.

«Inflatsioon on õigupoolest ühe kauba – s.o siis raha – hinna langus kõikide teiste kaupade ja teenuste hindade suhtes. Nagu mistahes teise kauba hind nii sõltub ka raha hind (ja selle muutused) nõudluse ja pakkumise nihetest,» selgitas ökonomist «Siit järeldub aga omakorda tõsiasi, et inflatsiooni põhjustab kas raha pakkumise ennakkasv selle nõudluse suhtes või raha nõudluse ennakkahanemine selle pakkumise suhtes.»

Raha liigpakkumisest Pajula kinnitusel praegu kuidagi rääkida ei saa. Seega tingib inflatsiooni napp nõudlus raha järele, mille üks olulisi põhjusi on tänavu hoogsalt kasvanud inflatsiooniootused. «On selge, et kui keegi näeb ette suurt hinnatõusu, siis püüab ta rahast võimalikult kiiresti lahti saada,» märkis ökonomist.

Inflatsiooni edasiste arengute suhtes on Pajula arvates palju määramatust. «Kui inflatsiooniootused edasi kerivad, sikutabki raha nõudluse jätkuv vähenemine inflatsiooni ülespoole,» tõdes ökonomist. «Kui tõenäoline selline stsenaarium on? Iseenesest mitte väga, sest ühel hetkel jooksevad inflatsiooniootused peadpidi vastu muutumatu rahapakkumise müüri.»

«Seetõttu ongi siin kõige olulisem euro kasutuselevõtu mõju raha pakkumisele,» lisas Paljula. «Kui see peaks riiki tooma hulgaliselt investeeringuid, siis suureneb ringluses oleva raha mass, inflatsiooniootused täituvad ning toidavad veelgi kõrgemaid ootusi. Tulemuseks oleks kurikuulus inflatsioonispiraal; aga mulle tundub, et see on vähemasti esialgu pigem maailma majanduse kui Eesti teema.»

Statistikaamet teatas täna, et tarbijahinnaindeks tõusis septembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 4,0 protsenti ja võrreldes tänavu augustiga 0,8 protsenti. Aastane inflatsioon oli viimati nii kiire mullu jaanuaris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles