Airbaltic plaanib lennata Tallinnast otse 11 Euroopa linna
17. juuni 2015, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Airbaltic esitles kolmapäeva õhtul Riias Balti riikide ajakirjanikele oma laienemiskava aastani 2021, mille järgi teenindavad nad selleks ajaks nii Tallinnast kui ka Vilniusest juba 11 otseliini Euroopa linnadesse.
See tuleneb lennufirma juhi Martin Gaussi sõnul nende visioonist areneda edaspidi mitte Läti, vaid Baltimaade lennufirmana.
Tallinnast hakkab Airbaltic lendama plaani järgi Oslosse, Stockholmi, Riiga, Pariisi, Berliini, Viini, Varnasse, Brüsselisse, Amsterdami ja Kopenhaagenisse. Praegu lendavad nad vaid nelja sihtkohta – Pariisi, Viini, Berliini ja Riiga.
Ka Läti transpordiminister Anrijs Matīss ütles, et Balti riikidesse mahub tema hinnangul vaid üks lennufirma ning kuna Airbaltic on praegu neid edukaim, siis peaksid teised riigid selle firma osanikeks hakkama või sellega koostööd tegema. «On selge, et ilma teiste Balti riikideta ei saa Airbaltic enam laieneda, piir on ees,» sõnas Matīss. Ta lisas, et nad otsivad Airbalticule investoreid nii Eestist kui Leedust, aga ka kolmandatest riikidest. Sealhulgas on oodatud osalust ostma Eesti ja Leedu riik.
Martin Gaussi sõnul on Läti riigil selge soov lennufirma erakätesse anda ning ta usub, et see juhtub juba kiiremini kui viie aasta jooksul.
Gauss lisas, et muidugi ei ükski lennufirma juht öelda täpselt, kuhu nad viie aasta pärast lendavad, aga selline on nende värskelt koostatud äriplaan, millesse nad usuvad. Kui Estonian Air kasvab kaks korda suuremaks ja Leetu tekib uus tugev lennufirma, siis on Airbalticul võimalus teenida raha n-ö oportunistlikel liinidel Euroopas, ütles Gauss.
«Need on liinid, mis on kalliste piletihindadega, aga mida teised lennufirmad ei taha mingil põhjusel teenindada. Näiteks ei ole neil sobiva suurusega lennukit,» kirjeldas ta. Näiteks tõi ta lennud Münchenist Saint-Tropezi või Luganosse, Gdanskist Amsterdami, Berliinist London Citysse jne. Paljuski tehakse seda ka koostöös koodijagamispartneritega.
«Meie jaoks on koodijagamine väga oluline ja me teenime sellega suure osa oma käibest. Kusjuures me ei pea ise midagi tegema, nemad müüvad piletid, ja meie lihtsalt lendame,» rääkis ta. Seetõttu on tema sõnul neil võimalik konkureerida ka Estonian Airiga samadel lendudel, kuna Estonian Air on tugevam Tallinnast väljuva suuna müümisel, kuid Airbalticu koodijagamispartnerid teevad neile korraliku müügi Berliinist ja Austriast.
Gauss nimetab Airbalticu strateegiat konservatiivseks. Tema sõnul ei oota nad plahvatuslikku reisijate arvu kasvu – Riias tahavad nad viie aastaga kasvatada reisijate hulka nelja, Tallinnas ja Vilniuses kolme protsendi võrra. Estonian Airi reisijatest plaanivad nad üle võtta endi sõnul vaid üheksa protsenti. «Eesmärk ei ole lihtsalt konkureerida teiste lennufirmadega, vaid keskenduda pigem ühenduvusele kui madalale hinnale,» lisas ta.
«Et tõesti kasvada ja teha midagi sellest plaanist suuremat, selleks on meil vaja erakapitali. Riik on omanikuna kapitali osas alati limiteeritud võimalustega, kõigepealt Euroopa Liidu regulatsioonide, aga ka riigi huvide tõttu,» rääkis ta.
2016. aasta septembrist saab Airbaltic 13 uut Bombardieri lennukit, millega on võimalik lennata kuni 5500 kilomeetrit. Seega plaanitakse avada uuesti liin ka Abu Dhabisse, mis aitaks ühendada Baltikumi paremini nii Aasia kui Austraaliaga. Küpseb ka plaan hakata lendama Hiina Chengdusse, kuid selleks otsitakse veel alles sobivat lennukit.