Shell soovib osalust Eesti naabrusesse Gazpromi LNG tehasesse
17. juuni 2015, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gazprom valib täna partneri Eesti lähedale Ust-Luugasse kavandatava LNG tehase rajamiseks, mis toob Ukraina vastase agressiooni tõttu Lääneriikide sanktsioonide alla langenud Venemaa kütusetööstusesse esimese välisinvesteeringu.
Venemaa pole ise suuteline looma suure LNG tehase rajamiseks vajalikku tehnoloogiat ning välispartneri kaasamine aitaks energiakandjate ekspordist sõltuval riigil asuda teise gaasitehase ehitamisele, kirjutab Kommersant.
President Vladimir Putinile oleks Shelliga sõlmitav leping poliitiliseks maisupalaks sellel nädalal toimuval Peterburi majandusfoorumil, millest riigijuht soovis enne Ukraina ründamist kujundada Venemaad liiderriigina näitava ürituse.
Teine pretendent täna toimuval Gazpromi juhatuse aseesimehe Vitali Markelovi juures toimuval nõupidamisel on Jaapani ettevõtete konsortsium, kuid Kommersandi allikad nimetasid just Shelli tõenäoliseks võitjaks.
Gazprom pakub tehnoloogiat valdavale välispartnerile 49protsendilist osalust tehases, mille maksumus on ligi üheksa miljardit eurot. Venemaa gaasimonopolile tähendab LNG tehase rajamine 30protsendilist võitu eksporditulult, sest Venemaa seni ei koorma veeldatud maagaasi ekspordimaksuga.
Ust-Luugasse kavandatav LNG tehas projekteeritakse 10 miljoni tonnise aastavõimsusega, kuid võimalusega laiendada tootmist 15 miljoni tionnini. Tehas soovitakse käivitada juba 2020. aastal. Tehase varustanmiseks ehitatakse Ust-Luugast Volhovisse 360 kilomeetri pikkune gaasitrass võimsusega 25 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. Koos gaasitrassiga läheb see projekt maksma ligi 16 miljardit eurot, avaldas Kommersandile Ust-Luuga sadama juht Valeri Izrailit.
Agresioonipoliitika karistamiseks Lääneriikide poolt pandud sanktsioonid Venemaa gaasitööstusele otseselt ei laiene, kuid need piiravad idanaabri ligipääsu finantsvahenditele. Venemaa ettearvamatu käitumise tõttu pole ka täit kindlust, et järgnevalt ei laiene sanktsioonid gaasitööstusele. Euroopa riikide märkimisväärne sõltuvus Venemaa gaasitarnetest siiski vähendab sellist väljavaadet.