Rootsi ärileht: Fortumi võrkude eest maksti üleliia

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fortumile kuulunud Rootsi jaotusvõrkudel on üle Rootsi ligi miljon klienti.
Fortumile kuulunud Rootsi jaotusvõrkudel on üle Rootsi ligi miljon klienti. Foto: fortum.se

Rootsi ärilehe Dagens Industri teatel maksid ostjad Fortumi Rootsi elektrivõrkude eest ligi kaks miljardit eurot liiga palju.

Fortum müüs hiljuti oma Rootsi jaotusvõrgud 60,6 miljardi Rootsi krooni ehk 6,5 miljardi euro eest konsortsiumile, kuhu kuuluvad riiklikud pensionifondid AP Första ja AP Tredja, sotsidele lähedalseisev kindlustusfirma Folksam ning Kanada pensionifonde majandav taristuinvestor Borealis Infrastructure Management.

Nüüd kirjutab Dagens Industri, et hind oli vähemalt 15-20 miljardit krooni, ehk kuni 2,2 miljardit eurot liiga kõrge. Ärilehe teatel arvasid müüjate poolelt tehingut nõustanud Citi ja Danske Bank esialgu, et tegu on kirjaveaga: number viie asemele on kogemata kirjutatud kuus.

Algul oli Fortumi Rootsi jaotusvõrkudel teinegi ostja, samuti konsortsium, kuhu teiste seas kuulus ka riiklik pensionifond AP Sjätte, kuid nemad loobusid kuu enne pakkumise lõpptähtaega. Et teisi pakkujaid lõpuks polnud, on jaotusvõrkudest makstud kõrge hind Dagens Industri hinnangul veel enam imekspandav.

Nüüd nendib Rootsi ärileht, et ilmselt hakkavad ligi miljon endist Fortumi klienti Rootsis maksma kõrgemaid võrgutasusid, sest ostjad peavad kõrge ostuhinna mingit moodi maandama. Teine võimalus on uute tasuvusarvutuste tegemine – sel juhul maksavad hinnavahe kaudselt kinni pensioniinvestorid.

Dagnes Industri kirjutab ka, et Fortum oli Rootsis tuntud ülekandetasude kiire tõstjana. Aastast 2010 tõstis ettevõte eratarbijate võrgutasu 50-70 protsenti.

Fortumi varasema teate kohaselt teenis ettevõte Rootsi jaotusvõrkude müügiga 4,3 miljardit eurot kasumit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles