Eestlased on Soome suurimad välismaalastest kinnisvaraostjad

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui paljud Vene ostjad on Soomes ostnud ka suve- ja jahimaju, siis eestlased näivad eelistavat pealinna läheduses asuvaid elamukrunte.
Kui paljud Vene ostjad on Soomes ostnud ka suve- ja jahimaju, siis eestlased näivad eelistavat pealinna läheduses asuvaid elamukrunte. Foto: MARTTI KAINULAINEN / LEHTIKUVA

Eesti eraisikud on ostnud aasta esimese viie kuuga Soomes 79 kinnistut, rohkem kui senised edetabeli liidrid venelased ja põhjamaalased.

Soome maamõõduameti (Maanmittauslaitos) statistika kohaselt on Vene kodakondsusega eraisikud ostnud aasta esimesel viiel kuul 57 kinnistut, Põhjamaade (Norra, Rootsi, Taani) kodanikud 39 kinnistut, teiste Euroopa Liidu liikmesriikide (v.a Eesti, Taani, Rootsi) kodanikud 76 kinnistut ning mujalt pärit ostjad 59.

Kokku on aasta alguses välismaa omanikule läinud 310 Soome kinnistut 35,8 miljoni euro eest. Eestlased on ostnud neist üle veerandi, makstes kokku 9,5 miljonit eurot.

Seni juhtisid Soomes kinnisvara ostvate välismaalaste edetabelit pikalt venelased. Aastal 2010 ostsid nad 563 kinnistut kokku välismaalastele müüdud 1210 kinnistust, kulutades Soomes kinnisvara ostudeks ligi 75 miljonit eurot.

Mullune rubla kursi kukkumine euro suhtes ja Venemaa majanduses valitsev keeruline olukord on aga Venemaa elanike välismaiseid kinnisvarasoetusi pärssinud. Mullu kukkus venelaste kinnisvaraostude osakaal Soomes välismaalastega tehtud kinnisvaratehingutest alla kolmandiku ning rahagi kulutati vähem - 40 miljonit. Ja tegelikult algas Vene ostjate osakaalu langus juba aasta varem, 2013. aastal, kui kinnisvaraostudeks Soomes kulutati vaid 55 miljonit eurot.

Samal ajal on aasta-aastalt tõusnud Eesti kodanike osakaal Soome kinnisvaraturul. 2010. aastal kulutasid eestlased Soome  kinnisvara ostmiseks 18,8 miljonit, ostes 159 kinnistut. Kaks aastat hiljem oli summa tõusnud 23,6 miljonini, mille eest omandati 204 kinnistut. 2012. aastal möödusid eestlased Soome kinnisvaraturul ka teistest ostjagruppidest ning tõusid venelaste järel osatähtsuselt järgmiseks.

Mullu kulutasid eestlased Soome kinnisvaraturul 23,4 miljonit, ostes 207 kinnistut. Ostude arvult olid eespool vaid Venemaa kodanikud, selja taga skandinaavlased (130 kinnistut, 11,2 miljonit), muu EL (190 kinnistut, 27,3 miljonit) ja muu maailm (161 kinnistut, 22,8 miljonit).

Maanmittauslaitose peaspetsialist Juhani Väänänen ütles Postimehele, et kinnisvarastatistika ei võta arvesse, kas kinnistu on hoonestatud või hoonestamata. Samuti puuduvad statistikas andmed tehingute kohta korteritega, mis kuuluvad korteriühistutele.

Soome piirkondadest tunduvad Eesti ostjad enim hindavat pealinna ümbrust. Mullustest kinnisvaraostudest pea kolmandik – 62 – tehti Helsingi kõrval Vantaa vallas. Salos ostsid eestlased 30, Espoos 27 ja Lohjal 25 kinnistut. Üldiselt asuvad kõik vallad, kus eestlased mullu vähemalt tosin kinnistut ostsid, Lõuna-Soomes.

Keskeltläbi tehakse Soome kinnisvaraturul Maanmittauslaitose andmetel 60 000 – 70 000 kinnisvaratehingut aastas. Lisaks soomlastele ostsid mullu kinnisvara 57 riigi kodanikud, kuid kokkuvõttes on välismaalaste osakaal Soome kinnisvaraturul vaid paar protsenti. Seega pole õieti täitunud Soome ELiga liitumisel valitsenud hirm, et rikkad sakslased tulevad hordidena, ajavad hinnad üles ja ostavad kõik ära. Näiteks mullu oli vaid 40 kinnisvaratehingus ostja Saksamaalt.

Väätäneni sõnul sisalduvad statistikas vaid välismaalastest eraisikute kinnisvaraostud. Välismaa äriühingud saavad kinnisvara Soomes osta vaid oma kohapeal registreeritud tütarettevõttele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles