Alampalga läbirääkimised on ummikus

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. Foto: Mihkel Maripuu

Täna hommikupoolikul toimunud järjekordsetel alampalga läbirääkimistel kokkuleppele lähemale ei jõutud.

Ametiühingud küsivad järgmise aasta alampalgaks 488 eurot, tööandjad aga 417. 2017. aastaks taotlevad ametiühingud miinimumpalgaks 609 ja tööandjad 448 eurot. Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul ei olnud tänasel kohtumisel tööandjatel volitusi oma pakkumist tõsta ning seega ei jõutud kuhugi.

«Kui läbirääkimised püsivad kaugel ja ei lähene, siis see tekitab muidugi pinget,» ütles Peterson. «Meie üritasime viia juttu sellele, et kus on reaalselt need sektorid, mida alampalga tõus ohustab ja kus on neile jõukohane määr. Kuna tööandjatel ei olnud oma numbrist taganemise õigust, siis läks tänane arutelu natuke lörri.»

Tööandjate keskliit rõhutas oma pressiteates, et Eesti miinimumpalk on juba praegu üks suuremaid Ida- ja Kesk-Euroopas. «Kõrgem on see vaid Sloveenias (743 eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot,» kirjeldati teates.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul tuleb alampalka tõsta, aga seda ei tohi teha liiga järsult. «Eesti liigub targema majanduse poole ja kvalifikatsiooni mitte nõudvad töökohad kaovad tasapisi niikuinii. Hüppeline alampalga tõstmine ei aita sellele protsessile kaasa, vaid lükkab suure hulga inimesi töötu staatusesse ja nõrgendab Eesti ettevõtlust. Nõrgad ettevõtted aga investeeringuid ei tee ja targemaks ei arene,» kirjeldas Tamsar.

Petersoni sõnul on nende eesmärk arutada tööandjatega ka muid majandusmeetmeid, mis aitaksid alampalga tõusu tõttu raskustesse jäävaid ettevõtteid või töötajaid. Tema väitel tööandjad aga ei pidanud seda õigeks kohaks laiematest meetmetest rääkimiseks.

Ametiühingutel on kiusatus kaasata läbirääkimistesse ka valitsus, kuna isegi koalitsioonileppes kõlanud alampalga suurusjärk on 455 eurot, mis on suurem praegusest tööandjate pakkumisest. Järgmisel nädalal on tööandjatel volikogu ja ametiühingutel juhatus ning Petersoni sõnul kohtutakse tõenäoliselt uuesti juba järgmisel neljapäeval. Tööandjad märgivad oma pressiteates, et läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast.

«Kõige õigem oleks enne juulit kokkuleppele saada, siis saab valitsus rahulikult selle pealt eelarvet koostada. Aga kui seda kokkulepet ei teki, siis tuleb vahepeal võtta jahtumisaeg ja augustis jätkata. Põhiseisukohti peaks võibolla hakkama üle vaatama,» sõnas Peterson.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles