Finantsinspektsioon tahab 16 korda suuremaid trahve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu ähvardab juriidilisi isikuid finantsõigusrikkumiste eest kuni 500 000 krooni suurune trahv. Finantsinspektsiooni hinnangul võiks summa küll samaks jääda, aga rahaühik peaks olema euro.
«Oleme viimasel ajal olnud rikkumiste uurimisel aktiivsed, ent vahel tundub, et polegi mõtet väärteomenetlust alustada, sest 500 000 krooni on niivõrd marginaalne trahv. Mõnikord on advokaadikulud ka sellest suuremad,» selgitas finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler Postimehele.
Finantsinspektsioonis on valminud analüüs, milles uuriti Euroopas määratud karistusi rikkumiste eest väärtpaberiturgudel ja millest järeldub, et Eestis on trahvid ühed väiksemad.
«Karistus peab olema heidutav,» lausus Kessler. Peale selle tuleks tema arvates arutada, milliseid finantsrikkumisi karistada väärtegudena ja milliseid kuritegudena.
Väärtegude eest saab finantsinspektsioon trahve teha, kuritegusid uurib juba prokuratuur ning need käivad kohtust läbi.
Rahandusministeerium võttis finantsinspektsiooni muret kuulda ja saatis justiitsministeeriumile kirja, milles palus põhimõttelist nõusolekut finantssektori süütegude regulatsiooni muutmiseks ja täiendamiseks.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Astrid Asja sõnul on justiitsministeeriumil niikuinii plaanis läbi viia karistusõiguse süstemaatiline revisjon ja siis analüüsitakse ka rahandusministeeriumi ettepanekuid.