Ehkki selle aasta ilmastik jätab põllumehed suures osas saagist ilma, keelab ELi muutunud riigiabi reeglistik neile looduskahjude hüvitamiseks toetust maksta.
Põllumehed enam riigi abile loota ei saa
9. september 2008, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütles, et juba liitumislepingus oli kirjas, et neid riigiabi meetmeid, mis seostuvad looduskahjuga, saab rakendada kolme aasta jooksul ja see aeg sai ümber eelmisel aastal. Selle aasta 1. maist tuli kõik sellised maksed lõpetada.
Looduskahjude kompenseerimisel eeldab EL põllumeeste omavastutust kindlustusvõtjana. Sel juhul saab ka riik neid teatud tingimustel toetada. Nimelt kehtib neile, kes on vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminud, kindlustuspreemia toetus. Sellega saab riik hüvitada 50-80 protsenti kindlustusmaksetest.
Oopkaup ütles, et kindlustustoetust on taotlenud ja ka juba kätte saanud 27 Eesti põllumajandusettevõtjat, kuid kõik nad on loomakasvatajad. Paraku pole põllukultuuride kasvatajad seni kuigi varmad oma saaki kindlustama olnud.
Oopkaupi hinnangul on tänavu tegu viimaste aegade ühe raskema aastaga. Nädal tagasi oli Eestis koristatud 20 protsenti teraviljast, nüüd ehk 25-40 protsenti: Lõuna-Eestis rohkem, Põhja-Eestis vähem. «Kartulipõllud on paiguti vee all, ploomid, pirnid ja õunad mädanevad puu otsas ära,» loetles ta kahjusid.