Eestlased annavad naabritele silmad ette

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Läti SEB Banka värske ülevaade Balti riikide leibkondade olukorra ja tulevikuväljavaate kohta kinnitab, et eestlased on lätlastest ja leedulastest tunduvalt paremal järjel.
 


«Kas Eesti on kuidagi valmistunud võimalikuks euroga kaasnevaks hinnatõusuks?». «Kas eestlased on seoses euro tulekuga midagi ette võtnud, hakanud näiteks rohkem laene eurodes võtma?». «Mis te arvate, kui tõenäoline on, et Läti euro saab?»

Kuigi eile Riias SEB kontoris korraldatud pressikonverents oli mõeldud eelkõige kolme Balti riigi leibkondade ülevaate esitluseks, oli ürituse tegelik tõmbenumber SEB ökonomist Hardo Pajula, kes ülaltoodud ja teiste sarnaste küsimustega üle kuhjati.

Midagi rõõmustavat välisajakirjanikud kahjuks aga kuulda ei saanud, kuna nagu Pajula ettekandest kõlama jäi, ei too euro majandusellu kiireid muutusi.

Küll jäi Pajula ja ka teiste esinejate sõnavõttudest kõlama, et kolmest Balti riigist läheb kõige paremini Eestil. Mitte niivõrd euro tuleku pärast, vaid pigem teistest kõrgemate palkade, pensionide ja aina väheneva võlakoormuse tõttu.

«Eestlased on leedulaste ja lätlastega võrreldes optimistlikumad. Kui vaatame töötust, siis kõige pessimistlikumad on näiteks leedukad,» märkis SEB Läti ökonomist Edmunds Rudzitis.

Leibkondade ökonomist Julita Varanauskiene lisas, et eestlaste positiivsus on ka loogiline, kuna me saame rohkem palka ja suuremat pensioni.

«Lätis on olukord kolme riigi võrdluses kahjuks halvim. Kui leedukad aina kogusid raha kontodele, pidid lätlased õppima panku uuesti usaldama,» täpsustas ta, meenutades Parex Banka põhjaminekut 2008. aastal.

Sellele vaatamata ei tasu eestlastel rõõmust lakke hüpata. Nagu kinnitavad kõik Eesti pangad, sealhulgas ka keskpank, on töötuse tase jätkuvalt kõrge ega pruugi niipea langeda. Ettevõtetel on lihtsam suurendada olemasoleva tööjõu koormust, kui palgata juurde uusi inimesi.

Riigi finantskohustused ületavad endiselt varasid kahe miljoni euro võrra, kuigi aastaga on see summa langenud 1,4 miljardi võrra.

Hardo Pajula lisas, et mõnede inimestele igapäevaselt oluliste kaupade hinnad tõusevad veelgi, mistõttu sisetarbimine järgnevate aastate jooksul märkimisväärselt ei suurene.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles