Uuring: headel juhtidel võib olla selleks geneetiline soodumus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja avaldatud uuringu järgi võib teatud geen mõjutada inimesi heas mõttes reegleid rikkuma, kirjutab The Telegraph.
Kansas City ülikooli teadlased leidsid dopamiini transporterit DAT1 käsitlevas uurimistöös, et inimesed, kellel on olemas geeni versioon nimega 10-repeat alleel, on suurema tõenäosusega noores eas reeglite vastu mässajad. Seejuures leiavad teadlased, et mässumeelsus on mõõdukal määral – ehk koolitundidest poppi tegemise, mitte relvastatud kuritegevuse näol – üheks juhte defineerivaks iseloomuomaduseks.
«Kerge reeglite rikkumine nooruses on tegelikult positiivses korrelatsioonis võimalusega, et sa võid täiskasvanuna asuda juhirolli,» ütles Kansas City ülikooli psühholoogia abiprofessor Wendong Li. «Sellised käitumisviisid võivad anda noorukitele teiste ees eelise, kuna need võimaldavad piire kombata ning midagi uut õppida.»
Sellegipoolest ei tähenda vastava geeni olemasolu, et inimesest saaks tingimata hea juht.
«See, kas kokkuvõttes on selle mässumeelsuse tulemus negatiivne või positiivne oleneb peamiselt siiski keskkonnast,» ütles Li.
Kansas City ülikooli uuringule eelnes Briti ülikooli University College London 2013. aasta uuring, kus esimest korda leiti seoseid inimeste geneetika ja juhiomaduste vahel.
«Levinud arvamus, mille järgi on juhtimine oskus, jääb suures osas küll õigeks, kuid me tõestasime, et tegu on osaliselt ka geneetilise hüvega,» selgitas toona UCLi uurimisrühma liige Jan-Emmanuel De Neve.
«See uuring lubab meil väita, et juhtimise jaoks on tõepoolest mingil määral vaja geneetilist soodumist. Kuigi juhtimisest tuleks põhiliselt siiski mõelda kui oskusest, mida arendada, on geneetikal ehk täpsemalt rs4950 genotüübil mängida oluline roll ennustamisel, kes võiks tulevikus liidripositsiooni hõivata.»