Vene turu ärakukkumine sundis Kunda Nordic Tsementi sulgema ühe pöördahju ja koondama umbes 30 inimest.
Kunda Nordic Tsement koondas kolmkümmend inimest
27. mai 2015, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda Nordic tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein rääkis, et eelmise aasta lõpul kadus rubla odavnemise tõttu Venemaa turg Kunda klinkri jaoks ning seetõttu tuli vastu võtta valus otsus ja hakata kulusid kokku tõmbama.
See aga tähendab, et kahe pöördahju asemel töötab praegu vaid üks ning koondamisteate sai umbes 30 inimest.
“Tegelikult on selle otsuse mõju palju suurem, sest meie koomale tõmbumine avaldas mõju paljudele ettevõtetele, kes meile tugiteenuseid osutavad,” rääkis Einstein. “Päris palju oli oma tegevust sunnitud kokku tõmbama näiteks Kunda Trans,” lisas ta.
Viimastel aastatel on vähenenud ka tsemenditehase jaoks üpris oluline killustiku müük, sest lähikonnas ei ole suuri teeehitusi.
Kundas on aastaid räägitud uuel ehk kuival tehnoloogial põhineva põletusahju ehitamisest, kuid nüüdseks on taas halvenenud majandusliku situatsiooni tõttu see mõte maha maetud.
Küll aga otsustas tehase omanikfirma Heidelberg Cement juhtkond, et 2017. aastaks renoveeritakse üks märgahi. “2017. aastal hakkavad kehtima uued, senisest oluliselt karmimad keskkonnanõuded ja peame tootmise neile vastavaks kohandama,” selgitas Meelis Einstein.
Kundas kavatsetakse astuda aga sammuke edasi ning mitte piirduda uute nõuete täitmisega, vaid püütakse jäätmete õhku pääsemist võimalikult palju piirata.
Märgahju rekonstrueerimine läheb maksma 6,9 miljonit eurot, juba tänavu kulutatakse selleks 1,2 miljonit.
Kunda Nordic tsemendi keskkonnajuht Kalle Kikas rääkis, et jäätmekütuste kasutamine on küll kasvanud ja fossiilsete kütuste osa vähenenud, kuid paradoksaalsel kombel on sellega kaasnenud soojusenergia erikulu kasv. Ehk ühe tonni tsemendi tootmiseks läheb vaja üha rohkem soojusenergiat.
“Selleks, et jäätmeid põletada, oleme sunnitud suurendama kasutatava kivisöe koguseid,” ütles Kikas. Tema sõnul peab jäätmekütuste kvaliteet tõusma, et neist rohkem kasu oleks.
Kikas märkis ka, et praegu “toodab” Kunda tehas ühe tonni klinkri kohta 1,1 tonni CO2, eesmärgiks on seatud vähendada CO2 hulka 766 kilogrammile klinkritonni kohta.
Eesti keskkonnauuringute keskuse juhatuse liige Margus Kört märkis, et saasteainete kontsentratsioon Kunda õhus on pidevas languses.
“See tähendab, et keskkonnaalased meetmed, mida tehas on aastate jooksul rakendanud, on vilja kandnud,” lausus ta.
Kunda välisõhu uuringute tulemused on pea reaalajas kõigile kättesaadavad veebilehel airviro.klab.ee.
“Tänu püsiseirejaamale Kundas on meil võimalik välisõhu kvaliteeti pidevalt jälgida, selgitada, millised mõjud on tingitud ettevõtte tegevusest, ja vajadusel võtta tarvitusele abinõud tootmisega kaasneva kahjuliku mõju vähendamiseks,” rääkis Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo.
Samas on tsemenditehas jätkuvalt oluline peentolmu emissiooni allikas ja Margus Kördi sõnul esitavad karmistuvad keskkonnanõuded tehasele uusi väljakutseid.
“Räägitakse, et 2020. aastal on oodata keskkonnanõuete järjekordset karmistumist, püüame pöördahju rekonstrueerides juba selle teadmisega arvestada,” lisas Meelis Einstein.