Nordea: sel aastal majanduse erilist kasvuhüpet oodata ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on nende märtsikuu prognoosi kohaselt Eestil väljavaade saavutada sellel aastal kaheprotsendiline majanduskasv. Kasvu veab suures osas eratarbimine ja edaspidi, teisest poolaastast järk-järgult tugevnev ekspordinõudlus ning investeeringute pöördumine kasvule. Eesti kasvuväljavaade on paraku paljuski kinni euroala taastumises, mistõttu pole põhjust oodata tänavu kasvuhüpet.
Eratarbimise jõuline ca 5-protsendili aastakasv jätkub tõenäoliselt esimesel poolaastal, kuid seejärel hakkab see mõõdukalt aeglustuma. Kõrge võrdlusbaasi kõrval jahutab eratarbimise kasvutempot tärkav hinnakasv. Võimalik, et juba järgmisel kuul jõuavad hinnad aastalangusest pluss poolele. Seega vajab majandus kiiremaks kasvuks suuremat ekspordipanust ja investeeringute pöördumist kasvule. Ekspordimahtude kasvu toetab teisel poolaastal euroala jätkuv taastumine sh jätkuvalt nõrk euro. Möödunud aasta novembrist on euroala tööstuse ja teenuste sektori kindlustunnet küll paranenud, kuid ei saa jätta märkimata et Kreeka küsimused on lahendamata. Euroopas ning palju vabu tootmisvõimsusi, globaalne konkurents on kasvanud, mistõttu reageerivad ka reaalmajanduse numbrid kindlustunde paranemisele viiteajaga.
Ootuspäraselt panustas kasvu enim töötlev tööstus, mida veab mõõdukas eksport. Kui kaubandusparterite puhul näeme jätkuvalt veel miinus või null kasvuga töötleva tööstuse mahte, siis Eestis kasvasid mahud aastaga 3,6 protsenti.
Geopoliitiline olukord jääb jätkuvalt peamiseks kasvuriskiks. Statistikaameti andmetel pidurdas majandusharudest kasvu enim transpordisektori lisandväärtuse vähenemine. See on seotud ennekõike transiidimahtude langusega. Hinnasurvet ja tagasihoidlikku nõudlust tunnetavad lisaks keemiatööstus, ehitussektor, energeetika ja valitud põllumajanduse harud.
Lisaks võis tagasihoidlikku kasvunumbrisse panustada tagasihoidlikumad varud, mis möödunud aasta lõpus olid kõrgel tasemel. Ka netotootemaksude jõuline panus majanduskasvu edaspidi ajas järk-järgult väheneb, sest maksureformide positiivne mõju maksulaekumisele taandub tasapisi välja.
Kokkuvõttes jätkab Eesti Euroopa mõistes mõõduka kasvuga. Selline 1-1,5-protsendiline lisandväärtuse kasv, mida oleme kogenud viimasel aastal, motiveerib samas mõtlema uute kasvuallikate arendamise peale.
Hea, kui need keskenduvad ekspordile ja investeeringutele, sest tarbimise kasvutempo nii kiires tempos pikaajaliselt ei saa jätkuda.