Aivar Rehe: kuue kuu Euribor miinusesse ilmselt ei lähe

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Danske Banki Eesti filiaali senine tegevjuht Aivar Rehe lahkub ametist.
Danske Banki Eesti filiaali senine tegevjuht Aivar Rehe lahkub ametist. Foto: Tairo Lutter

Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Aivar Rehe kinnitab, et nende strateegia muutuda vaid äripangaks muudab konkurentsi eraklientide turul väiksemaks. Samas ennustab ta, et selliseid uudiseid võib tulla veelgi.

Pangandus on praegu erakorralises olukorras. Hoiuseintressid on nullis või isegi negatiivsed. Osa laenude baasintressiks kujunenud ühe ja kolme kuu Euribor on negatiivne. Mida see tähendab meile, pangaklientidele, mida teile, pankadele?

Kliendi poolt vaadates tähendab see, et erakordselt soodne intressikeskus leevendab kindlasti maksekoormust, mis väljendub ka laenude kvaliteedis. Pangandus raporteerib nii äri- kui ka erasektoris väga kõrgest laenukvaliteedist – võlgnevuste tase on läinud väga alla.

Ettevõtjad teenivad kasumeid ja neil on tugev omakapital. Ettevõtteid tuleb kiita selle eest, et finantskriisi järel tegid nad finantsjuhtimise kvaliteedis väga olulisi muudatusi.

Kuna raha hind on väga odav ja atraktiivne, investeeringute tootlus on aga kolm kuni viis aastat, siis on väga õige aeg teha põhimõttelisi otsuseid praegu. Sel ajal kui raha ükskord kallimaks läheb, on suurem osa sellest investeeringust juba ära tasunud.

Kas sellega seoses ei ole mõtet praegu ka riigivõlakirjadele mõelda, sest näiteks viie aasta pärast, mil laenu oleks vaja võtta, võib intressitase olla tunduvalt kõrgem?

Mina olen riigivõlakirjade pooldaja. Esiteks, kutsun Eestit üles tulema rahvusvahelise võlakirjaturu kaardile, sest see on kvaliteedimärk. See ei ole lihtsalt «annan laenu, võtan laenu, hindan laenu». Rahvusvahelised investorid annavad riigi majandusele ja tema perspektiivile hinnangu võlakirjaintressi marginaali kaudu. Riigivõlakirjade reaalne hind on väga vajalik indikaator Euroopa, aga ka rahvusvahelisel rahaturul.

Meid on küll hinnanud rahvusvahelised reitinguagentuurid – teame neid tähekombinatsioone, aga me pole astunud rahvusvahelisse võlakirjaturgu, kus saaksime oma riigi võimekusele rahalise hinnangu.

Ja teiseks, kui Eesti on Euroopa madalaima võlakoormusega riik, siis on põhjust kaaluda rahvusvahelisele võlakirjaturule tulemist. Eesti saaks siis ennast näidata ja ma arvan, et Eesti saaks väga head tingimused rahvusvahelistelt turgudelt raha laenamiseks.

Kas ka kuue kuu Euribor läheb miinusesse?

Prognoosimine on küll tänamatu töö, aga minu isiklik arvamus on, et ei lähe. Ja miks? Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogrammi realiseerimine hakkab näitama oma nägu, ja ma arvan ka seda, et kolme kuu Euribori miinustase jääbki ajaloo annaalidesse.

Kas see, et meil ei ole võlakirjaturgu, võiks olla üks põhjus, miks meil on välisinvestoreid vähem, kui võiks olla?

Ma arvan, et see on üks selge indikaator. Kõige suuremad investeerimisotsused tehakse Frankfurdis ja Londonis ning riigivõlakirjade turg on vedavaks indikaatoriks järgmise taseme investoritele.

Selge on see, et riigid võistlevad, isegi võitlevad investeeringute pärast. Meil võistlevad neli riiki: Soome, Eesti, Läti ja Leedu.

Olete öelnud, et Danske Bank liigub äripanganduse suunas. Miks?

Eks see on väljund kriisijärgsetele Euroopa panganduse arengutele. Danske Banki emapanga strateegia on saada tugevaks äripanganduse partneriks Põhjala regioonis. Kuna Balti pangad kuuluvad äripanganduse divisjoni, siis sellest tulenevalt on tulnud sellised otsused.

Danske on Balti riikides organiseerunud filiaalideks, me ei ole tütarpangad, mis suurendab veelgi omaniku rolli taoliste otsuste tegemisel.

Ma arvan, et need uudised ei jää viimasteks. Balti turg ei ole suur ja see tuleneb Põhjala emapankade strateegilistest otsustest – kus kontsentreeruda ja mis tüüpi kliente teenindada.

Kuidas te selle otsusega rahul olete?

Läbi aegade on meie pank erinevate nimede all teenindanud laia kliendibaasi (meil on üle 100 000 kliendi), mis on meil tänaseni. Loomulikult, kohaliku panga jaoks, kes on üle 20 aasta teenindanud nii äri- kui ka erakliente ja pakkunud koostööd, lojaalsusprogramme ja mingeid pangapoolseid hüvesid, ei ole loomulikult selline pööre meeldiv. Aga me oleme ka öelnud, et austame väljakujunenud pangakliendi suhet ja püüame seda meie eraklientidele teha võimalikult valutult.

Kuna majanduskasvuga on nagu on, mis tähendab, et panga tegevuse aktiivsus ilmselt väga kiiresti ei paisu, mis tähendab seda, et te peaksite turuosa juurde võtma. Kelle käest te seda võtate?

Meil on rahvusvahelised kliendid, kes tahavad õnneks erinevates mahtudes siia tulla (ma mõtlen ka Danske Põhjamaade kliente). Teisalt me konkureerime tänaste klientide pärast, keda teenindavad ka meie konkurentpangad. Püüame neile pakkuda nii panganduslikke lahendusi kui ka häid krediiditooteid.

Võib-olla kriis õpetas meie ettevõtetele ka seda, et mune ehk panku tuleb jagada ja mitte ühes korvis hoida. See on koht, mis annab meile võimaluse ettevõtetega läbirääkimisi pidada ja neil riske erinevate pankade vahel jagada.

Kui teie eraklientidest loobute, jääb selles sektoriks pankadevaheline konkurents veel väiksemaks?

Selles suhtes on teil õige tähelepanek. Kahjuks see tendents on olemas. 2014. aastal oli meil päris põnev aasta ning konkureerides kolme kolleegpangaga kodulaenude pärast, saime päris häid tulemusi. See võistlus tähendas, et pakud häid tingimusi kliendile. Kahjuks tuleb tunnistada, et pärast meie lipu allalaskmist selles sektoris tähendab see konkurentsi vähenemist.

Kas seoses uue strateegiaga pangaautomaatide arvu ka vähendatakse?

Praeguses seisus mitte, ja sellepärast, et tegelikult on  meil pangaautomaadid kahasse (Nordea pangaga). See on ju väga positiivne näide, et kaks suurt Skandinaavia panka istusid maha ja leidsid, et see on võimalik.

Ma viskan siin väikese tõrvatilga meepotti, sest kaks Skandinaavia panka suutsid kokku leppida ja oleks vaja veel vähemalt kahte Skandinaavia panka, et läbi rääkida, ning meil ei oleks nii, et mõnes kohas on kolm või neli pangaautomaati, vaid oleks ainult üks ja me saaksime laiendada pangaautomaatide võrku hoopis teistmoodi. Ma viitan ühisele pangaautomaatidele võrgule.

Ma saan aru, et vastu on vaid üks Skandinaavia pank.

Aga äkki see muutub. Ärme seda vana teemat kõrvale heida, sest olukorrad muutuvad, strateegiad muutuvad. Fookused võivad muutuda ka teistes Rootsi kapitaliga pankades. See teema võib taas uuesti üles kerkida.

Mis saab Danske Capitalist – mind huvitavad eelkõige pensionifondid?

Kui me 3. veebruaril oma strateegia muutusest teada andsime, andis sellest teada ka Danske Capital. Danske Capital eksisteerib ja jääb oma kliente teenindama.

Danske Capitali mudel eksisteerib koos pangamudeliga. Meie pakume teenust ka Danske Capitalile. Meie eraisikute divisjonis on moodustatud vastavad meeskonnad, kes toetavad Danske Capitali tegevust ja teenindavad meie kliente häireteta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles