Teisipäeva saabudes võlgneb Ateena Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) 750 miljonit eurot. Kuid see on alles algus – lähikuudel tuleb Kreekal teha tagasimakseid niivõrd pingelises tempos, et suvepuhkusest euroametnikud ja kreeditorid ilmselt unistada ei saa.
Homsest hakkavad Kreekat tabama suurte maksete tähtajad
Käimasolevad ja üle kivide-kändude kulgevad Kreeka abipaketist allesjäänud summa kättesaamise läbirääkimised puudutavad vaid 7,2 miljardit eurot, kirjutab Financial Times. Summa, mis Kreeka eelseisvatel kuudel IMFile ja teistele võlausaldajatele ära peab maksma, on suurem.
Juba juunis tuleb Kreekal maksta IMFile veel 1,5 miljardit eurot, mille järgneb sama summa septembris – nelja makse kaupa.
Juulis ja augustis ootab aga Euroopa Keskpank Kreekalt ligikaudu 3 miljardi euro laekumist.
Viimase viie aastaga on Kreeka saanud IMFi abi ligi 35 miljardi euro ulatuses. Käesoleva aasta lõpuks tuleb maksta tagasi 6,9 miljardit eurot sellest summast.
«Kui Kreeka juhtum läbi kukub, saab IMFi usaldusväärsus suure hoobi,» ütles endine IMFi juhatuse liige ja nüüdne Atlandi Nõukogu globaalse ettevõtlus- ja majandusprogrammi direktor Andrea Montanino.
IMFi reeglid on jäigad, kuid neis leidub natuke tehnilise «vingerdamise» ruumi: alles kuu aega pärast tasumata makset annab tegevdirektor sellest juhatusele ametlikult teada. Ning alles kolm kuud päras seda ametlikku siseteadet teavitatakse maailma üldsust.
Siiski on üldsuse silmad juba Kreekale keskendunud. «Kogu maailm vaatab, mida Kreeka 12. mail teeb,» ütles Montanino.
Täna kogunevad taas Brüsselisse Kreeka küsimust arutama euroala rahandusministrid.