Andmekaitse: inkasso ei tohi võlgniku sugulasi ega tööandjat tülitada
10. mai 2015, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmekaitse inspektsioon leiab, et pole seaduslik inkassofirmade tava informeerida inimese võlast tema tööandjaid, sugulasi või tuttavaid ega ka otsida võlglasi suhtlusvõrgustike kaudu.
Möödunud aastal esitati andmekaitse inspektsioonile hulgaliselt kaebusi seoses maksehäireandmete töötlemisega. Põhiliste probleemidena toodi välja, et kreeditorid vaatasid inimeste andmeid maksehäireregistris ka peale seda, kui võlgnevus oli tasutud ja lepinguline suhe lõppenud, .
«Inspektsiooni hinnangul on selline tegevus vastuolus isikuandmete kaitse seaduses toodud eesmärgikohasuse põhimõttega. Selle kohaselt võib isikuandmeid töödelda ainult määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas,» märkis inspektsioon.
«Samuti ei anna isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 14 lg 1 punkt 4 volitust isiku nõusolekuta tema andmetega tutvumiseks, kui võlgnevus on tasutud, kuna ei ole enam lepingut, mille täitmist tagada.»
Teise probleemina toodi välja, et inkassoettevõtjad edastasid inimeste maksekäitumist kirjeldavat infot nende tööandjatele, sugulastele ja tuttavatele või otsisid võlglasi, kasutades selleks sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustikke.
«Siinkohal leidis admekaitse inspektsioon, et kuna isiku tööandja, sugulane või tuttav ei töötle võlaandmeid seadusega pandud ülesannete täitmiseks, siis ei saa selline edastamine toimuda inimese nõusolekuta temaga sõlmitud lepingu täitmise tagamiseks, kuna läbi kõnealuste isikute ei ole võimalik lepingu täitmist tagada,» märkis inspektsioon.
Samuti leidis inspektsioon, et selline maksehäireandmete edastamine kahjustab ülemääraselt isiku eraelu puutumatust, kuna tööandjad, sugulased ja tuttavad on võlgniku suhtes kolmandad isikud, kellel puudub õigustatud huvi võlaandmetega tutvumiseks.
Sageli on jäänud inimestele arusaamatuks, millistest allikatest üldse saavad inkassoettevõtted nende kodused aadressid. Inspektsioon selgitanud, et inkassoteenuse osutajatele on antud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, mida seadus lubab õigustatud huvi korral.
Veel küsisid inspektsioonilt abi juriidiliste isikute juhatuse liikmed, kelle isikuandmed olid avalikustatud koos ettevõtte võlgnevustega. Neile selgitati, et juhatuse liige on juriidilise isikuga seotud isik, mistõttu nende andmete avalikustamine ei ole vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Selliste andmete puhul ei ole tegemist eraeluliste, vaid majandustegevusega seonduvate andmetega, märkis inspektsioon.