Analüütik: hinnatõus kestab veel paar aastat
27. september 2010, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki analüütik Maris Lauri tõdeb: kui toiduainete hinnad vaikselt ülespoole tiksuksid, ei tekitaks see niisuguseid pingeid nagu praegu, mil inimeste sissetulekud pole suurenenud, aga elu kallineb tempokalt.
Kui kaua praegune toiduainete hinnatõusulaine võiks kesta?
Eesti avatud majanduse tõttu mõjutavad siseturuhindu ennekõike ekspordivõimalused, eriti puudutab see teravilja ja piimatooteid. Enamik analüütikuid arvab, et maailma majanduskasv aeglustub. Selle järgi võib eeldada, et nõudlus toiduainete järele pidurdub mõnevõrra tuleval aastal. Toiduainete hind sõltub palju looduslikest tegureist, mida on keeruline ennustada. Hind sõltub saagist. Samuti mõjutab hindu rahvaarvu kasv ja tarbimisharjumuste muutumine.
Küsimus on hinnatõusu kiiruses – kui vaikselt ülespoole tiksub, ei tekita see sellist frustratsiooni nagu nüüd. Pahameele põhjus on kehv majandusseis – inimeste sissetulekud pole suurenenud, aga hinnad tõusevad.
Kui kiiresti jõuame 2008. aasta toiduainete hindade rekordtasemeteni?
Ma loodan, et selleks kulub mitu aastat. Kui nüüd ka lõunapoolkeral saak ikaldub, läheb asi kurjaks. Aga kui sealne saak tuleb hea, mõjutab see positiivselt ka meid. Enamasti kestavad hinnatsüklid poolteist kuni kaks aastat. Toidu hinnad on kasvanud vähemalt pool aastat, seega tuleb meil veel aasta või poolteist tõusu oodata. Ka spekuleerimine mõjutab hindu. Kui Ameerikas väga palju dollareid trükitakse, peavad need kuhugi minema. Kui raha pole kuhugi paigutada, sobivad selleks ka toidukaubad.
Kuidas hinnatõus majandust tervikuna mõjutab?
Kriisi ajal kukkusid kõik hinnad liiga madalale. See ei ole ainult Eesti probleem, vaid kogu Euroopas oli nii, et ettevõtete kulud jäid katmata. Kui ettevõte, olgu põllumajanduses või mujal, on sunnitult pikalt kahjumis olnud, paneb ta uksed kinni. Tuleb ka põllumeestest aru saada, et neil oli hinnatõusu vaja.
Küsimus on selles, kuidas ja kelle vahel hinnatõus jaotub. Põllumehe ja tarbija vahel on veel kaks lüli – töötlejad ja kaupmehed. Kui raha läheks ainult põllumehele, siis pahameel polekski nii suur. Toidukaup on põhikaup, mille ostmist pisut kärbitakse, aga sel on piirid. Muuks jääb seejärel vähem raha, sest sissetulekud ei kasva. Teistel on selle võrra raskem.