Riigikogu otsib Arengufondile uut suunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kohtusid Arengufondi juhatuse ja nõukogu esimees ning riigikogu majanduskomisjon, et arutada Arengufondi erinevaid võimalusi.
Kohtumisel tõdesid osapooled, et Arengufondi tegevus vajab kohandamist. «Selle funktsioonid ja pädevus lähevad täpsustamisele,» sõnas majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.
Seda, kas senised eesmärgid on saavutatud ja kuidas edasi minna, hakkab analüüsima endine rahandusminister, reformierakondlane Maris Lauri. Alles seejärel saab teha kindlamaid otsuseid. «Ennatlik oleks praegu teha järeldust Arengufondi likvideerimisest,» ütles Kivimägi. Tema sõnul on see üks võimalus, aga kindlasti mitte esimene valik.
Kivimägi selgitas, et eelistatum valik on kas tegevuse või fookuse muutmine. «Kui jätkata, siis on vaja teada, kes ja miks,» selgitas parlamendisaadik.
Ta ütles, et Arengufondi tegevuses on kaks poolt. Esimene on seirepool, üks suur projekt on näiteks energiamajanduse arengukava. «Suhteliselt juhuslikult tekivad need valikud,» sõnas majanduskomisjoni esimees, et seda oleks vaja teha süsteemsemalt ja läbimõeldumalt.
Teine pool on investeerimine. Suur osa investeerimisest on üle antud Kredexile. Praegu investeerib Arengufond idufirmadesse investeerimisfondi SmartCap kaudu. «Nüüd tahab Arengufond siseneda investeeringusse varem,» ütles majanduskomisjoni esimees. Ta kirjeldas, et Arengufondi plaani kohaselt võiks tuhandest ideest tulla sada osaühingut ja viis rahvusvahelist ettevõtet.
Otsust on oodata kuu pärast. «Kõigepealt on vaja teada, kuidas on hakkama saadud,» sõnas Kivimägi.
Arengufond on sihita olnud juba mõnda aega. Jaanuaris sõnas nõukogu esimees Ville Jehe, et ükski ettevõte, mille mõlema haru tippjuht on just lahkunud ja mille omanik (ehk riik) tunnistab, et võib-olla on vaja uut strateegiat, ei saa olla väga heas seisus.