Rail Balticu trassivalikuga venitamine hoiab maaomanikud ärevil

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnistu Rapla maakonnas, kust Rail Balticu raudtee tõenäoliselt läbi hakkab sõitma.
Kinnistu Rapla maakonnas, kust Rail Balticu raudtee tõenäoliselt läbi hakkab sõitma. Foto: Sander Ilvest

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ning valitsus peavad Balti riike Euroopaga ühendava Rail Balticu trassi lõpliku valikuga kiirustama, et teha lõpp maaomanike seas levivaile pahaendelistele ootustele ja vaigistada protestimeelt.

Eestis ligi 200 kilomeetri pikkune Rail Baltic neelab 750 kinnistut, mille omanikele võidakse kompensatsiooniks maksta kümnendik projekti kogumaksumusest ehk kokku kuni 130 miljonit eurot. Kui trassi kinnisvaratehinguteks kavandatav raha jagada maaomanike vahel võrdselt, saaks igaüks üle 170 000 euro puhtalt peo peale. Selline statistiline jaotus pole loomulikult realistlik, sest iga kinnistu väärtus on erinev.

Postimees sõitis ringi Raplamaal ja rääkis maaomanikega, millised on nende ootused ja hirmud seoses lähiaastatel toimuva trassi alla jäävate maade kokkuostuga. Lisaks selgitab ka Rail Balticu projektijuht Miiko Peris, kuidas kõik täpselt käima hakkab ja millal lõplik trassivalik kinnitatakse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles