Elektri odav börsihind viis Eesti elektrisüsteemi märtsis defitsiiti
30. aprill 2015, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsikuus oli Eesti elektrisüsteem defitsiidis, mille põhjustas hüdroressursside hea kasutatavus regioonis, tuues endaga kaasa madalaima elektrihinna Eestis alates elektribörsi käivitamisest 2010. aastal.
Viimati ületas tarbimine kuises arvestuses tootmist 2009. aasta detsembris, teatas Elering.
Sisemaine elektritarbimine kasvas märtsis aastases arvestuses kolme protsendi võrra, moodustades kokku 745 gigavatt-tundi. Tootmise 14-protsendilise languse 744 gigavatt-tunnini põhjustas vähenenud eksport ja suurenenud import, mille taga oli piisava hüdroressursi olemasolu nii Põhjamaades kui ka Lätis. Tänavu veebruaris ulatus elektri tarbimine Eestis 719 gigavatt-tunnini ja toodang 947 gigavatt-tunnini.
Tootmine taastuvatest allikatest kasvas märtsis võrreldes aastataguse perioodiga 16 protsendi võrra, moodustades kokku 148 gigavatt-tundi. Sellest 51 protsenti toodeti tuuleenergiast, 46 protsenti bioenergiast ja kolm protsenti hüdroenergiast. Aastases võrdluses suurenes tootmine hüdroenergiast 21, bioenergiast 17 ja tuuleenergiast 15 protsendi võrra. Märtsis toodetud taastuvenergia kattis 18,2 protsenti sisemaisest kogutarbimisest.
Tuuleelektrijaamade tootmismahtude kasv tulenes soodsatest tuuleoludest – näiteks oli Riigi Ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 17 protsenti kõrgem kui aasta tagasi samal ajal.
Lätis toodeti elektrienergiat tänavu märtsis 608 gigavatt-tundi ehk viiendiku võrra rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Toodang kasvas suurenenud hüdroressursi toel. Sisemaine tarbimine jäi mullusega samale tasemele. Läti tootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli tervelt 96 protsenti ning elektribilanss oli kuu kokkuvõttes 22 gigavatt-tunniga defitsiidis, võrreldes 138 gigavatt-tunnise puudujäägiga möödunud aasta märtsis.
Leedus kasvas elektritootmine aastatagusega võrreldes seitse protsenti, moodustades kokku 243 gigavatt-tundi. Elektritarbimine kasvas kolme protsendi võrra. Sisemaine toodang kattis tarbimisest vaid 28 protsenti. Leedu elektrienergia puudujääk kaeti tänavu märtsis 65 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu, import kolmandatest riikidest moodustas 35 protsenti koguimpordist.
Baltikumi summaarne elektritoodang jäi möödunud aasta märtsiga samale tasemele, moodustades 1595 gigavatt-tundi. Kolme riigi elektritarbimine kasvas tänavu märtsis aastases arvestuses kaks protsenti 2242 gigavatt-tunnini. Balti riikide summaarne elektribilansi defitsiit oli kokku 647 gigavatt-tundi, süvenedes aastataguse perioodiga võrreldes kuue protsendi võrra.
Põhjamaades kasvas elektritarbimine märtsis aastases arvestuses kahe protsendi võrra. Norras ja Rootsis tarbimine kasvas, Soomes ja Taanis jäid tarbimismahud samale tasemele. Põhjamaade elektritoodang jäi möödunud aasta märtsi tasemele.
Põhjamaade tootmise ja tarbimise bilanss jäi kuukokkuvõttes ühe teravatt-tunniga plusspoolele. Rootsi ja Norra olid eksportivad ning Soome ja Taani importivad süsteemid.