Pankade esimese kvartali puhaskasum oli 191 miljonit eurot

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB tõstab alates 1. detsembrist pangakontoris tehtavate sularahatehingute teenustasusid ning pangakaartidega seotud tasusid. Foto on illustratiivne.
SEB tõstab alates 1. detsembrist pangakontoris tehtavate sularahatehingute teenustasusid ning pangakaartidega seotud tasusid. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Pankade puhaskasum esimeses kvartalis oli 191 miljonit eurot, millest enamiku moodustasid dividendid tütarettevõtetelt.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 191 miljonit eurot puhaskasumit. Sellest moodustasid ligikaudu 60 protsenti tütarettevõtetelt saadud dividendid. Dividende arvestamata oleks kvartali puhaskasum olnud aasta varasemast protsent väiksem, teatas Eesti Pank.

Puhaskasumi vähenemist mõjutas osaliselt pankade tegevuskulude suurenemine. Euribori langus vähendab pankade intressitulu, mis kahanes juba kolmandat kvartalit järjest. Kuna samal ajal vähenes ka ressursi eest makstav kulu, siis puhas intressitulu aastataguse ajaga võrreldes kuigivõrd ei muutunud.

Eluasemelaenude maht jätkab stabiilset kasvu. Eluasemelaenuportfelli aastakasv märtsis veidi kiirenes, 3,2 protsendini. Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis ligikaudu 13 protsenti suuremas mahus kui aasta tagasi. Märtsis võetud laenude maht oli seejuures sama suur kui eelmise aasta sügisel. Majapidamiste autoliisingu maht oli märtsis viimase kuue aasta suurim. Autoliisingu portfell kasvas aasta võrdluses üle 10 protsendi, pisut kiiremini kui viimase paari aasta jooksul keskmiselt.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsis aastataguse ajaga võrreldes kolm protsenti. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes kuu jooksul 43 miljoni euro võrra, 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtetele antud laenude aastakasv jäi märtsis eelneva kuu 3,3 protsendi juurde. Uute laenude aastakasv esimeses kvartalis aeglustus, 5 protsendini, kuid uute pikaajaliste laenude võtmine suurenes endiselt suhteliselt tempokalt. Ettevõtted kaasasid kvartali jooksul 12 protsenti rohkem pikaajalisi laenuvahendeid kui aasta varem. Nendest peaaegu pool läks kinnisvaraprojektide rahastamiseks.

Laenuintressimäärad püsisid madalal tasemel. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,2 ja 2,5 protsenti. Viimase kuue kuu jooksul ei ole laenuintressimäärad muutunud ja püsivad madala euribori toel laenuvõtjate jaoks endiselt soodsad.

Viivislaenude osakaal laenuportfellis kahanes märtsis 1,5 protsendini. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes esimeses kvartalis ligikaudu 25 miljoni euro võrra. Pikka aega viivises olnud laene oli märtsi lõpus ligikaudu 200 miljoni euro väärtuses. Viivislaenude maht oli viimati nii väike 2008. aasta keskel.

Hoiuste kasv püsib kiire. Majapidamiste hoiuste aastakasv on püsinud suhteliselt hoogsa kaheksa protsendi juures juba aasta aega. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes märtsis samuti, ligikaudu 8 protsendini. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli märtsi lõpus 9,9 miljardit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles