Taastuvenergia osa kasvas kuuendikuni kogutarbimisest

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuulikud Tüükris.
Tuulikud Tüükris. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 17,3 protsenti, mis on väga lähedal aastaks 2020 seatud 17,6 protsendisele eesmärgile. Aasta tagasi samas kvartalis oli taastuvenergia osakaal 13,5 protsenti.

Eesti on võtnud eesmärgi katta 2015. aastal taastuvenergiaga 13,2 protsenti elektri sisemaisest kogutarbimisest; aastaks 2020 peab taastuvenergia osakaal jõudma 17,6 protsendini.  

Kokku toodeti tänavu esimeses kvartalis taastuvenergiat 439 gigavatt-tundi ning toodang kasvas veerandi võrra võrreldes mulluse esimese kvartaliga, teatas Elering.

Tuuleenergia moodustas kvartali taastuvenergia kogutoodangust 53 protsenti. Eelkõige jaanuari ja veebruari toodangu toel kasvas esimese kvartali tuuleenergia tootmismaht aastataguse ajaga võrreldes 43 protsendi võrra 232 gigavatt-tunnini.

Kasvu soodustas tuuline aasta algus. Mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus näitasid ööpäeva keskmise tuulekiiruse kasvu kolmandiku võrra.

Tuuleenergia eest maksti kolme kuuga toetusi 10,6 miljonit eurot, mis on 37 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Tuuleenergia saab igal aastal toetust maksimaalselt 600 gigavatt-tunni ulatuses. Aasta esimese kolme kuuga ulatus toetust saanud tuuleenergia kogus 198 gigavatt-tunnini ehk täitunud on 33 protsenti toetatavast mahust. Soodsate tuuleolude jätkudes võib sel aastal neljanda kvartali keskel toetatava tuuleenergia maht täis saada.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia andis esimeses kvartalis 44 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 195 gigavatt-tundi, toodang kasvas möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 12 protsenti.

Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust kvartali jooksul 8,6 miljonit eurot, viis protsenti enam kui aasta tagasi.

Hüdroenergiat toodeti tänavu esimeses kvartalis 12,2 gigavatt-tundi ja toetusi maksti 471 000 euro ulatuses.

Päikeseenergia tootjate võrku lisandumine jätkus Eleringi teatel hoogsalt ka tänavu esimeses kvartalis. Toetuse saajate arv on aastaga kasvanud ligi saja võrra 211 tootjani. Päikeseenergia tootmiskogused on siiski väikesed võrreldes teiste energialiikidega ja ka toetuste kogusumma kvartalis oli veidi üle 4000 euro. Kolme kuuga võrku antud päikeseenergia kogus oli kokku 0,1 gigavatt-tundi.

Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 367 gigavatt-tunni elektrienergia eest kokku 19,7 miljonit eurot. Taastuvenergia toetuste summa kasvas mulluse esimese kvartaliga võrreldes 20,2 protsenti.

Tõhusa koostootmise toetust maksti esimeses kvartalis võrreldes 2014. aasta sama ajaga 5,8 protsenti enam. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus moodustas 52 gigavatt-tundi ja toetusi maksti summas 1,6 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles