Läti valitsuse ees seisab karm ülesanne: eelarvepuudujääki tuleks vähendada välismaiste laenuandjate nõutud tasemele, kõige lihtsam oleks seda teha aga pensionäride arvel.
Läti tahab pensionäride arvel eelarveseisu parandada
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
22. september 2010, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nii väidab lõunanaabrite ajaleht Telegraaf oma käsutuses olevatele andmetele tuginedes. Läti valitsus on leidnud võimaluse, kuidas tuleval aastal pensionideks kuluvaid summasid vähendada, kuigi formaalselt pensionid ei kahane. Selleks plaanitakse langetada pensioni piirmäära, millelt tulumaksu ei tule tasuda.
Teiste meetmetena arutatakse ministeeriumites ja parlamendiringkondades kinnisvaramaksu viiekordistamist, astmelise tulumaksu kehtestamist ning vähendatud käibemaksumäära kaotamist.
Viib majanduse hauda
Eelarve ja pensionid on peatselt ees ootavate parlamendivalimiste tõttu lõunanaabrite juures väga tundlik teema. Läti peaminister Valdis Dombrovskis on ähvardanud, et kui kärpimistega hakkama ei saada, tuleb makse tõsta. Samal ajal kinnitab keskpanga president Ilmars Rimševics, et maksude tõstmine viib riigi majanduse hauda.
Ajalehe andmetel on pidevatele vaidlustele vaatamata rahandusministeeriumis valminud kaks tuleva aasta eelarvekava. Esimene ehk optimistlik stsenaarium tugineb lootusele, et rahvusvahelised laenuandjad eesotsas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Komisjoniga nõustuvad vaid 250–270 miljoni lati (5,5–6 miljardit krooni) suuruse eelarvepuudujäägi kärpega.
Selle stsenaariumi täitudes põhineks tuleva aasta eelarve kolmel alustalal: kaotatakse vähendatud käibemaksumäär ravimitele, ajakirjandusele, küttele ja ühistranspordile. Kinnisvaramaksu määra tõstetakse 1,5 protsendile praeguselt 0,1–0,3 protsendi tasemelt ning pensioni teise samba maksed peatatakse.
Praegu läheb lõunanaabrite töötajate palgast pensionisüsteemi 20 protsenti. Sellest 18 protsenti praegustele pensionäridele ning kaks protsenti inimese isiklikule pensioniarvele ehk teise samba sissemakseteks. Need kaks protsenti tahabki riik nüüd endale võtta, saades lisatuluna 112 miljonit latti ehk 2,47 miljardit krooni.
Teise ehk realistliku stsenaariumi järgi tuleb eelarvepuudujääki tuleval aastal kahandada 370–390 miljoni lati (8–8,6 miljardi krooni) võrra. Lisaks optimistlikule stsenaariumile plaanitakse realistliku asjade käigu korral tõsta aktsiisimaksu, kehtestada astmeline tulumaks (kava üksikasju ei ole veel teada) ning vähendada pensioni tulumaksuga maksustamata jäetavat osa.
Välisekspertide sõnul tooks viimasena nimetatud piiri langetamine 165 latilt 80 latile (3600 kroonilt 1760 kroonile) riigikassasse lisaks 85 miljonit latti. Rahandusministeeriumi eelarvekavas pensionäre puudutavaid konkreetseid arve ei ole, kuid võimaliku kasutegurina on nimetatud 40 miljonit latti.
Eksperdid pooldavad
Usutakse ka, et siiani pensionide kärpimisele käe ette pannud konstitutsioonikohus on seekordse katse nullimisel jõuetu. Lõunanaabrite suurtele pensionikuludele on tähelepanu juhtinud ka Maailmapanga eksperdid.
Panga Ida-Euroopa ja Balti üksuse direktor Peter Harold ja analüütik Truman Packard kinnitasid juba augustis Lätit külastades, et kõige valutum eelarvevahendite kokkuhoid oleks pensionide vähendamine.
See samm oleks nende sõnul mõistlik, sest enne kriisi tõusid pensionid tänu arvutusmetoodikale kiiresti ning jätkasid ülespoole liikumist ka siis, kui riigi majanduslik olukord oli juba märgatavalt halvenenud.
«Majanduse kõige suuremad võimalused euro kasutuselevõtu poole liikumiseks ja eelarve tasakaalustamiseks peituvad sotsiaaleelarves, seda eriti pensionikulude vähenemises,» tõdesid panga spetsialistid, kelle hinnangul kulutab riik liiga palju ühele elanikkonnarühmale, samal ajal kui teised jäetakse tähelepanuta.