Riik kogus kolme kuuga 90,5 miljonit rohkem makse

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium.
Rahandusministeerium. Foto: Toomas Huik

Aasta kolme esimese kuuga laekus riigikassasse 2,9 protsenti rohkem tulu kui mullu, seda peamiselt suurenenud maksutulu laekumise tõttu.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigile tulu 1,91 miljardit eurot ehk 22,6 protsenti aastaks planeeritust, mis on 69,3 miljonit eurot enam kui mullu samal ajal.
Maksutulu laekus kolme kuuga 1,63 miljardit eurot, 90,5 miljonit eurot ehk 5,9 protsenti rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt suuremast sotsiaal- ja käibemaksu laekumisest, teatas ministeerium.
Enim kogus riik sotsiaalmaksu (582,8 miljonit eurot), käibemaksu (441,1 miljonit eurot) ning aktsiise (210,8 miljonit eurot). Tulumaksu tagastus füüsilistele isikutele veebruaris ja märtsis mõjutas maksulaekumist kokku 84,1 miljonit euro jagu, teatas ministeerium.
Mittemaksulist tulu laekus esimeses kvartalis 274,3 miljonit eurot, mis on 37,5 miljonit eurot ehk 12 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksulisest tulust suurima osa moodustasid toetused summas 191,8 miljonit eurot. Kaupade ja teenuste müügist laekus aasta algusest 39,3 miljonit eurot ja muu tulu 38,6 miljonit eurot.
Tulumaksu kohalike omavalitsuste osa, maamaksu, töötuskindlustusmakseid ja kogumispensionimakseid kokku suunati kvartaliga edasi 306,1 miljonit eurot ehk 5,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal.
Kulutusteks suunati kolme kuuga 2,01 miljardit eurot ehk 23,2 protsenti aastaks planeeritust – 118,9 miljonit eurot rohkem kui mullu.
Kulutused suurenesid peamiselt kasvanud toetuste arvelt. Mahult enim kulus toetusteks: 1,07 miljardit eurot. Muu tegevuskulu ulatus 604,2 miljoni, tööjõukulu 160,6 miljoni ja majandamiskulud 138,1 miljoni euroni.
Investeeringuid tehti kolme kuuga 68,8 miljoni euro ulatuses. Riigiasutused investeerisid ise 34,1 miljonit eurot, mis on 10,5 miljonit eurot ehk 44,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 34,7 miljoni euro ulatuses, mis on 43,9 miljonit eurot ehk 55,8 protsenti vähem kui mullu.
2015. aasta eelarves on planeeritud tulu maht koos edasiantava tuluga 8,45 miljardit eurot ning kulutuste maht koos eelmisest aastast ülekantud rahaga 8,67 miljardit eurot.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 113,8 miljonit eurot ehk 11,3 protsenti plaanitust, mis on 64,8 miljonit eurot vähem kui mullu.
Likviidset finantsvara ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 1,39 miljardit eurot, millest likviidsusreservis 1 miljard eurot ning stabiliseerimisreservis 369,5 miljonit eurot. Likviidse vara maht kahanes kolme kuuga 104,6 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti likviidsusreservi 9,6-protsendilise vähenemise tõttu. Võrreldes 2014. aasta märtsi lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 2 miljoni euro võrra.
Veebruari lõpuks oli valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk 0,58 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 118,8 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk oli rahandusministeeriumi teatel ootuspärane ja tulenes nii sotsiaalkindlustusfondide kui ka keskvalitsuse eelarve puudujäägist, vastavalt 144,6 miljonit ja 7,1 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve oli veebruari lõpuks 32,9 miljoni euro ulatuses ülejäägis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles