Tallinna Sadam on valmis investeerima Tallinna konverentsikeskusesse
16. aprill 2015, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadam on valmis investorina osalema Tallinnas mere äärde plaanitava rahvusvahelise konverentsikeskuse rajamises, kui omaniku esindaja, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) seda soovima peaks.
Tallinna Sadama peamine huvi on korrastatud sadamaümbrus, ütles ettevõtte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro BNS-ile. «Meie ala muutub siis ka atraktiivsemaks. Me oleme Eesti suurim turismivärav ja kui siin kõik on väga kole, siis see pole positiivne.»
Arro sõnul oleks rahvusvahelisse konverentsikeskusesse investeerimine Tallinna Sadamale omaniku ootuste piires, kuid siiski sõltub otseselt MKM-i otsusest ja äriplaanist, kuid kokkuleppeid veel sõlmitud ei ole. Investeeringu tegemise jaoks peaks Tallinna Sadam tõenäoliselt laenu võtma. «Omavahendite arvelt me loomulikult ei saa seda teha. Meil on päris palju neid investeeringuid. Aga teoreetiliselt on ikka võimalik teha – me olema päris hea partner pankadele,» selgitas Arro.
Kui Tallinn ja riik ei peaks suutma kokkuleppele jõuda, et rajada rahvusvaheline konverentsikeskus Linnahalli asemele, siis Arro sõnul on teoreetiline võimalus ehitada see Tallinna Sadamale kuuluvale kinnistule, mis asub Linnahalli läheduses. Kõik sõltub samas riigi poolsest initsiatiivist, rääkis Arro. «Kas siis riik läbi EAS-i (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) või siis riik annab meile selle ülesande, a'la nagu anti parvlaeva liiklus.»
Möödunud aasta kevadel avaldas EAS uuringu, mille kohaselt võiks Tallinnasse rajada 60-75 miljonit maksva konverentsikeskuse. Uuringu alusel võiks uus konverentsikeskus luua 280 – 420 uut töökohta ning tuua Eestisse igal aastal 9000 kuni 20 000 lisaturisti, kes võiksid iga-aastaselt siia jätta kokku 18 - 26 miljonit eurot.
Samas tõdesid uuringu koostajad, et ilma avaliku sektori toetuseta konverentsikeskus ennast tõenäoliselt ära ei tasuks. Ilma reklaami ja turunduskuludeta võiks edukalt käivitunud keskus uuringu koostajate hinnangul toota iga-aastaselt positiivset tulemit, sõltuvalt keskuse suurusest, 1 – 2,7 miljonit eurot.
Plaanitavas konverentsikeskuses võiks olla 20 000 – 25 000 ruutmeetrit pinda, peasaal võiks olla 5000 ruutmeetri suurune, lisaks suurele peasaalile võiks rajada keskuse juurde ka 5000 ruutmeetri suuruse messikeskuse ja muuhulgas erinevaid plenaar-, toetus- ja toitlustusalasid.
Eesti Konverentsibüroo andmetel jääb Eestisse igal aastal tulemata ligi 10 000 –15 000 konverentsituristi seetõttu, et meil pole sobivaid ruume või lennuühendusi siia pääsemiseks. Samuti on büroo tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest, mis võiksid Eestisse tulla.