Kütuste ja masinate vähenenud vedu kahandas kaubavahetust
10. aprill 2015, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade eksport kahanes 2015. aasta veebruaris seitse protsenti ja import neli protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatas statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi langust kütuste ja masinate kaubavahetuse vähenemine.
Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse ühe miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 141 miljonit eurot, mis oli 17 miljonit eurot suurem kui mullu veebruaris.
Kõige enam eksporditi veebruaris elektriseadmeid (22 protsenti Eesti koguekspordist), puitu ja puittooteid (11 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti).
Ekspordi langust mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (langus 34 miljonit eurot) ja mehhaaniliste masinate (langus 11 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim kasvas puidu ja puittoodete (kasv 11 miljonit eurot) ning elektriseadmete (kasv 6 miljonit eurot) väljavedu.
Kõige rohkem imporditi veebruaris Eestisse elektriseadmeid (21 protsenti koguimpordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti) ning mineraalseid tooteid (10 protsenti).
Impordi langust mõjutas enim mineraalsete toodete (langus 43 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (langus 11 miljonit eurot) sisseveo vähenemine. Samas suurenes elektriseadmete (kasv 44 miljonit eurot) sissevedu.
Ekspordi sihtriikide seas oli veebruaris esikohal Rootsi (19 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15 protsenti) ja Läti (10 protsenti).
Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.
Enim vähenes eksport Venemaale (langus 46 miljonit eurot), Lätti (langus 15 miljonit eurot) ja Norra (langus 14 miljonit eurot).
Venemaale eksporditi vähem mehhaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh. kange alkohol, piim ja piimasaadused, kala). Lätti vähenes mineraalsete toodete (sh mootorkütus, elektrienergia) ja transpordivahendite (sh sõiduautod) väljavedu. Norra eksporditi vähem mineraalseid tooteid (sh aromaatsete süsivesinike segud) ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh. kokkupandavad ehitised).
Samas suurenes märkimisväärselt eksport Hollandisse (kasv 17 miljonit eurot) ja Iraani (kasv 11 miljonit eurot). Hollandisse suurenes mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ning Iraani põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh oder) eksport.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (13 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10 protsenti) ja Lätist (9 protsenti).
Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehhaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Lätist elektriseadmeid ja põllumajandussaaduseid ning toidukaupu.
Enim vähenes kaupade sissevedu Saksamaalt (langus 29 miljonit eurot) ja Soomest (langus 26 miljonit eurot). Saksamaalt imporditi vähem mineraalseid tooteid (sh rasked õlid) ja mehhaanilisi seadmeid ning Soomest mineraalseid tooteid (sh. mootorkütus ja elektrienergia) ja transpordivahendeid.
Samas suurenes kaupade import Hiinast (kasv 15 miljonit eurot) ja Ungarist (kasv 13 miljonit eurot). Hiinast kaupade impordi suurenemist mõjutasid peamiselt elektriseadmete ning tekstiil ja tekstiiltoodete ja Ungarist elektriseadmete sisseveo kasv.
Võrreldes tänavuse jaanuariga langes veebruaris eksport 6 protsenti ning import kasvas 4 protsenti.