Suur alampalga tõus koalitsioonileppesse ei jõudnud

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Marko Saarm / Sakala

Kui sotsiaaldemokraadid lubasid valimistel nelja aastaga tõsta alampalga 800 euroni, siis värske koalitsioonileppe järgi tahab valitsus alampalga tõusmist vähemalt 45 protsendini keskmisest palgast, mis Postimehe arvutuste kohaselt võiks tähendada ca 550-eurost alampalka.

Viimastel aastatel on keskmine palk Eestis tõusnud küllalt kiiresti, isegi 7-8 protsenti aastas, kuid analüütikud on hinnanud, et lähiaastatel see aeglustub. Seega võttis Postimees arvutuse aluseks keskmiseks kasvuks tagasihoidlikult 5 protsenti aastas, mis tähendaks, et 2018. aastaks oleks keskmine palk ca 1215 eurot ja valitsuse ettepanek alampalga aruteludel 547 eurot.

Võrdluseks võib tuua, et praegune 390 euro suurune alampalk moodustab mullusest 1000-eurosest keskmisest palgast 39 protsenti.

Siiski tuleb meeles pidada, et alampalk otsustatakse kolmepoolsetel läbirääkimistel riigi, ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahel. Seetõttu tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ei ole ülemäära rõõmus, et see lubadus üldse koalitsioonileppesse sisse kirjutati.

«Alampalga küsimusele tuleb läheneda väga tõsise vastutustundega. Alampalgaga seotud vaesuse küsimus on ühiskonnas oluline, aga alampalga tõstmine võib tuua kaasa väga kiire tööpuuduse kasvu just ühiskonna kõige haavatavamas osas ehk kõige vähem haritud inimeste osas,» rääkis Tamsar.

Konkreetselt leppesse kirjutatud 45 protsendi kohta ütles Tamsar, et selle realistlikkus sõltub palgakasvust. «See, millise osa saab alampalk moodustama keskmisest palgast, sõltub väga palju sellest, milline on keskmise palga kasvutempo. Kui keskmine palk jätkab väga kiiret kasvu, siis see eesmärk on väga raskesti saavutatav. Kui keskmise palga kasv arvestatavalt aeglustub, siis on kergemini saavutatav,» kirjeldas Tamsar.

Samas leidis ta, et alampalga suuruse sidumine keskmise palgaga ei ole väga loogiliselt põhjendatud, kuna alampalga tõstmine toob ise kaasa omakorda keskmise palga tõusu.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson pidas samuti kummaliseks, et alampalga ettepaneku suurus koalitsioonileppesse kirja sai. «See ei ole valitsuse ülesanne majandust sel moel kraadida. Samas kui me oleme neid kutsumas läbirääkimiste laua taha, siis loomulikult võib neil selles küsimuses oma vaatenurk olla. Nii et me kindlasti ei võta seda numbrit lõplikuna, vaid nende algpositsioonina,» selgitas Peterson.

Samas nelja aasta pärast alampalga jõudmine 45 protsendini keskmisest palgast ei vasta Petersoni hinnangul ühiskonna ootustele. «See 45 protsenti võib vastata järgmisel aastal, aastal 2016, aga ei vasta kindlasti nelja aasta pärast. Valimiskampaaniad on toimunud ju hoopis teiste numbritega. Nii et ma olen täiesti kindel, et me kavatseme sihtida kõrgemaid numbreid,» ütles Peterson.

Petersoni sõnul tahaksid nemad, et Eesti väljuks kahe aasta jooksul Euroopa riikide seas Ida-Euroopa grupist ja liikuda üle 500-euroste alampalgaga riikide sekka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles