Kreeka peaminister Alexis Tsipras ootab kõnelustelt kreeditoridega laenumaksete jätkumist Ateenale ning positiivset lõpplahendust vastasseisule riigile antud laenuprogrammi üle.
Tsipras ootab positiivset lahendust võlakõnelustele
29. märts 2015, 18:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ateena peab esitama esmaspäevaks rahvusvahelistele laenuandjatele reformiettepanekud selleks, et saada kätte 7,2 miljardi euro suurune Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenumakse ning vältida maksujõuetust.
«Olen kindel, et me jõuame selles läbirääkimistefaasis positiivse lõpplahenduseni ning olukorra normaliseerimiseni,» ütles Tsipras, kelle kasinusvastane erakond tõusis kahe kuu eest võimule.
Tsipras süüdistas mõnesid Euroopa riike püüetes sundida Kreekat laenumakseid takistades eurotsoonist lahkuma. «Euroopas on erihuvidega jõude, kes soovivad läbirääkimiste katkemist,» ütles Tsipras usutluses nädalalehele Realnews.
Teisalt on tema sõnul Euroopas jõude, kes otsivad ausat ja siirast kompromissi, ning need jõud jäävad valitsusjuhi hinnangul peale. Peaminister avaldas lootust, et otsust ei langeta üksnes «ökonomistid ja tehnokraadid».
«Ma ei usu, et demokraatlik Euroopa valiks Kreeka eurotsoonist lahkumise tee,» lausus Tsipras.
Saksa keskpanga president Jens Weidmann väljendas reedel vastuseisu Kreekale uute hädaabilaenude andmisele, süüdistades Ateenat usalduse õõnestamises.
Euroopa majandusmootor Saksamaa on kasinusmeetmete peamine toetaja Euroopas, Kreeka seevastu kurdab, et viimasel viiel aastal ellu viidud säästumeetmed on kahjustanud riigi majandust.
Reitinguagentuur Fitch langetas reedel Kreeka krediidireitingu tasemel CCC, mis tähendab, et riigi maksujõuetus on «reaalne võimalus», lisades, et ootab Ateenalt siiski rahandusliku kokkuvarisemise vältimist.
Kreeka võlakoorem ulatus 2014. aastal 176 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Tsiprase valitsus on teinud ettepaneku vähendada võlakoormat rikastele maksude suurendamise, kapitali väljavoolu takistavate ja kütuse- ja sigarettide ebaseadusliku kaubitsemise vastaste meetmete rakendamise teel.
Kreeka on saanud laenuandjatelt alates 2010. aastast kaks abipaketti mahus 240 miljardit eurot, kohustudes rakendama drakoonilisi säästumeetmeid.