Vene autoturg naaseb Lada aega

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lada Kalinade tootmine Avtovazi tehases.
Lada Kalinade tootmine Avtovazi tehases. Foto: Andrei Holmov / ITAR-TASS

Üksteise järel on Lääne suured autotootjad teatanud tootmise ajutisest või alalisest seiskamisest Venemaal asuvais tehastes. Lihtsale venelasele tähendab selle trendi jätkumine, et varsti on talle jäänud lihtne valik: kui Mercedest ei jaksa osta, tuleb osta kodumaine Lada.

Vene autoturu eripära on kohalikustamine ehk lokalisatsioon. Enamik maailma riike ei kaitse oma kodumaiseid autotootjaid protektsionistlike meedetega. Kui näiteks Saksamaal pannakse kokku Fordi koostetehas, ei jää sakslased Fordidest ilma, vaid saavad osta Belgias või Austrias koostatud Forde.

Venemaale imporditud autole rakendub ent protektsionistlik utiliseerimismaks. Selle maksmise vältimiseks koostab enamik autotööstusi Venemaal müüdavaid autosid samuti Venemaal, kasutades ka Venemaal toodetud osi. See ongi nn lokalisatsioon, mille aste peab utiliseerimismaksu vältimiseks olema vähemalt 30 protsenti kolmandal aastal pärast tootmise alustamist.

Lokalisatsioon hõrendab märgatavalt venelaste valikut auto ostmisel. Näiteks ei tooda Volkswagen osasid mudeleid Venemaal, sest nõutava kohalikustamise astme saavutamine on liialt raske: toodangu kvaliteet on kõikuv, hinnad kõrged, materjal keskpärane. Kaluuga linnas paiknevas tehases koostatakse küll Passatit, Polot ja Venemaal eriti populaarset Tiguani, kuid mitte näiteks Sharani, mistõttu mujal Euroopas populaarne mahtuniversaal tuleb Venemaale importida ega suuda kohalikul turul oma hinnaga konkureerida.

Ehkki Venemaal toodetud ehk nn lokaliseeritud autoosad on enamasti lihtsamat sorti: peeglid, kummimatid jms, ei ole võimalik nende madala kvaliteedi tõttu Venemaal koostatud autosid muudel turgudel müüa. Seega koostavadki Lääne autotootjate Vene tehased vaid oma turu tarbeks ning kui see ära kukub, ei jää muud üle kui tehased kas ajutiselt või lõplikult sulgeda.

Vene autoturu ärakukkumine aga ongi nüüd juba mitte tulevikuvisioon vaid karm tegelikkus. Aasta esimestel kuudel müüdi Venemaal uusi autosid kolmandiku võrra vähem kui mullu samal ajal ning langustrend on süvenev.

Sestap on oma Vene tehased juba pikemale või lühemale puhkepausile saatnud Volkswagen, Nissan ja PSA, kel Mitsubishiga kahasse tehas samuti Kaluugas, mida osadega varustab Muuga sadamast lähtuv regulaarne rongiliin.

Veel drastilisemalt käitus General Motors (GM). GMi Peterburi tehas lõpetab tegevuse aasta keskel ja gruppi kuuluv Opel tuleb üleüldse Vene turult tulema. Samuti lõpetatakse Chevrolet'de koostamine GAZi tehases. Vene turule jääb vaid Chevrolet-Niva, mida toodab GMi ja Avtovazi ühisomanduses firma.

GMi otsus pole tegelikult üllatus. Opeli müügimaht ja turuosa on vähenemas ka mujal Euroopas, kukkudes 7,8 protsendilt 2013. aastal 7,1 protsendile mullu. Aasta esimestel kuudel on Opeli turuosa Euroopas kahanenud alla 7 protsendi. Chevrolet' introdutseerimine Euroopa turule on olnud suurfirmale paras pettumus: 2013. aastal suudeti üle Euroopa müüa vaid 7500 autot. Seega tuli ettevõttel kuskilt tootmist kärpima hakata ja ebakindlate väljavaadetega Vene turg oli see, millest esimesena loobuti.

Nüüd on pigem küsimus, et kes on järgmisena Venemaalt lõplikult lahkub ja teine küsimus see, et kui palju neid lahkujaid on. Nii kurb kui see väljavaade Muuga sadama konteinerterminalile ka pole, on ilmselt jaapanlased (Mitsubishi, Toyota ja Nissan) need, kes järgmiseks loobuvad. Kui GMi ja jaapanlaste lahkumine on kõva põnts Vene autotööstusele, peamiselt just sellelesamale lokaliseeritud osi tootvale tööstusele ning ka tarbijale, siis Fordi loobumine oleks juba hoop, millest on raske toibuda. Ka Fordil ei lähe hästi, Peterburi lähedal Vsevoložkis valmistatavate mudelite valik on aasta-aastalt kokku kuivanud ning ka müük on kukkunud koos teiste välismaiste markidega.

Tegelikult on ainsad, kes praeguse kriisi tingimustes Venemaal turuosa suurendanud on, kohalik autotootja Avtovaz, Korea Hyundai ja Saksa Daimler. Daimler küll oma autosid ei lokaliseeri, kuid seda pole vajagi: kolmeharulise radiaatorimärgiga auto ostab uusrikas ükskõik mis ajal ükskõik mis hinnaga, see on talle staatuseküsimus. Tavatarbija valik hakkab aga kahanema ning kui Mercedest ei jaksa ja Ladat ei taha osta, ei jäägi lihtsal venelasel varsti enam muud valikut kui istuda Hyundaisse. Seda seni kuniks Hyundaid veel Peterburis koostatakse. Edasi jääbki ainult Lada – justnagu aastakümneid tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles