Euroopa Keskpanga (EKP) ennustuste kohaselt jääb iga kümnes tööjõuline inimene eurotsoonis ametikohata isegi pärast seda, kui võlakirjaostude programmi mõju majandusest läbi on käinud.
EKP ennustab euroalale tõsise töötuse püsimist
24. märts 2015, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu väitis eile Euroopa Parlamendile EKP president Mario Draghi, «hakkab kasv eurotsoonis hoogu sisse saama», vahendab Financial Times.
«Laenutingimuste leevenemine käib käsikäes kasvava nõudlusega krediidi järele finantseerimaks äriinvesteeringuid,» ütles Draghi. «Pikas perspektiivis tõstab see potentsiaalset toodangut.»
Samal ajal püsivad küsimärgid, kui palju tõotatud taastumisest kriisi hammasrataste vahele jäänutele kasu tõuseb. Eurotsooni töötus kõrgub 11,2 protsendi juures ning enamike analüütikute hinnangul ei osutu kasv piisavalt kiireks, et firmad eriti palju töötajaid juurde värbaksid.
EKP viimaste prognooside kohaselt on eurotsooni kriis olnud niivõrd ränk, et töötuse protsent jääb kahekohaliseks isegi pärast seda, kui 1,1 triljoni eurone rahatrükk on täielikult rakendunud.
Kõige karmimalt on kriis muserdanud noori. Hispaanias ja Kreekas on ilma tööta enam kui 50 protsenti alla 25 aastastest kodanikest.
Riigiti on erinevus kärisenud väga suureks. Kui Saksamaal on noorte töötus 7,1 protsendi peal, siis näiteks Itaalias on see protsent üle 40.