Eestil kütuseaktsiisi tõstmiseks ruumi jagub
23. märts 2015, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koalitsioonikõnelustel on ühe võimaliku tuluallikana arutatud ka kütuseaktsiisi tõstmist, mida pole tehtud juba alates 2010. aastast.
Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on aga Eestis kütuseaktsiis suhteliselt madal, nii et tundub, et ruumi tõstmiseks jagub. Euroopa Liidus on seatud minimaalne kütuseaktsiis, mis on 359 eurot 1000 liitri kohta, Eestis on kütuseaktsiis 422 eurot 1000 liitri kohta. Diiselkütuse aktsiis on Eestis 392 eurot 1000 liitri kohta.
Madalam on kütuseaktsiis Euroopa Liidus vaid Bulgaarias, Ungaris ja Lätis. Diislikütuse aktsiis on madalam Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Poolas, Slovakkias ja Hispaanias.
Kütusemüüjad on igasugusele aktsiisitõusule muidugi vastu ja lubavad, et aktsiisi tõstmisel hoopis väheneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, kuna kütuse müük väheneb.
Olerexi juhatuse liige Alan Vaht ütles, et rahvusvahelise transporditeenuse seisukohalt on Eesti jaoks kõige olulisem jälgida, millised on aktsiisimäärad naaber- ja lähiriikides nagu Läti, Leedu ja Poola. «Kuna aktsiisimäärad on naaberriikides täna soodsamad, siis veelgi kõrgem aktsiisimäär tõstab otseselt kütuste hindu Eestis ning transpordiettevõtted hakkavad enam ja enam tankima naaberriikides, millega tegelikkuses kaasneb vähem maksutulusid riigieelarvesse, mistõttu Olerex ei toeta aktsiisimäärade tõstmist,» kirjeldas ta.
Tänastest kütusehindadest Euroopas nähtub Vahti sõnul, et kui bensiini hind on Eestist soodsam vaid Poolas, siis diislikütuse hind on soodsam Austrias, Lätis, Leedus, Luksemburgis ja Poolas. «Eesti jaoks on oluline peamiselt just madal diislikütuse hind, kuna transpordiettevõtted tarbivad ainult diislikütust. Kuna diislikütuse hind on Eestis juba täna lähiriikidest kallim, siis planeeritav aktsiisimäärade tõus vähendab meie konkurentsivõimet veelgi,» rõhutas ta.
Ka Eesti Õliühingu juhatuse liige Toomas Saks ei poolda samuti kütuseaktsiisi tõusu, kuna arvestades meie sissetulekuid, on kütus siiski juba täna kallis. «Eesti tarbija oma harjumisi ei muuda ja kui kütuste hind tanklas oli alla ühe euro, siis tarbimine ei tõusnud, vaid pigem vähenes nii jaanuaris kui ka veebruaris. Eesti tarbija on siiski äärmiselt hinnatundlik ja kui aktsiisid tõuseksid, oleks ilmselt oodata tarbimise vähenemist,» rääkis Saks.
Omaette teema on tema sõnul ka maksupettused, mis siiski veel meie turul aset leiavad ja aktsiiside tõusuga ilmselt need ka suureneksid. «Ka ei saaks toetuda sellele, et kütuse hind on momendil suhteliselt madal. Kui ka sellist hinna alanemist ei osanud analüütikud ette näha, ei ole välistatud ka samasugune hindade tõus,» selgitas ta.
Ühtegi ametlikku otsust maksude osas koalitsiooniläbirääkimisi pidavad erakonnad veel teinud ei ole.