Eesti Energia püüdis ärastada puiduelektrijaama

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on uue gaasikatlamaja ehitus Ahtme soojuselektrijaamas tänavu suvel.
Pildil on uue gaasikatlamaja ehitus Ahtme soojuselektrijaamas tänavu suvel. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eesti Energia äripartner ja konkurent Viru Keemia Grupp süüdistab riiklikku energiamonopoli puiduhakke soojuselektrijaama ebaseaduslikus omastamiskatses. Eesti Energia lükkab need väited ümber.

Kohtla-Järve ja Jõhvi kandi inimesi ootab tuleva aasta jaanuaris karm hinnatõus – sealne toasoe läheb peaaegu kaks korda senisest kallimaks. Kui praegu on piirhind käibemaksuta 516 krooni 32 senti, siis uuest aastast tõotab toasoe kallineda 1000 kroonini MWh eest.

Lisaks ähvardavale hinnatõusule käib sealse soojatootja Kohtla-Järve Soojuse ümber halastamatu konkurentsiheitlus, sest firma kaasomanikud on Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp (VKG).

Süüdistused energiahiiule

Kohtla-Järve Soojuse murelapseks on Ahtme põlevkivielektrijaam, mis tuleb euroliidu keskkonnanõuete tõttu sulgeda. Selle asemele ehitas firma gaasil töötava soojuselektrijaama, milles toodetud toasoe on aga senisest märksa kallim.

Lisaks gaasijaamale arendab firma puiduhaket kasutavat koostootmisjaama. Tänavu juulikuus otsustas Kohtla-Järve Soojuse nõukogu aga müüa selle arendusprojekti 7,3 miljoni krooniga Eesti Energiale.

Hääled nõukogus jagunesid neli poolt ja kolm vastu. Poolt olid muu hulgas ärimehed Raine Pajo, Harri Mikk ja Margus Kaasik, kelle põhitöökoht on Eesti Energia juhatuses. Vastu olid VKG esindajad eesotsas firma juhatuse esimehe Priit Rohumaaga.

Postimehe käsutuses olevatest dokumentidest selgub, et kolm päeva pärast nõukogu otsust saatis Rohumaa eriarvamuse Eesti Energiale. Nimetatud dokumendis süüdistab Rohumaa konkurenti Kohtla-Järve Soojusele kahju tekitamises. Rohumaa väitel on müügihind 7,3 miljonit krooni liiga madal, sest katab küll projektile tehtud otsesed kulud, kuid ei kata projektiga loodud lisaväärtust.

Lisaks teatas Rohumaa oma kirjas, et Pajo, Mikk ja Kaasik on rikkunud äriseadustiku paragrahvi, mis keelab huvide konflikti tõttu neil sellises olukorras otsuseid vastu võtta. Nagu märgitud, on nimetatud kolmik Eesti Energia juhatuse liikmed ja seega ülimalt huvitatud hea hinnaga koostootmisjaama projekti ostust.

Rohumaa jätkas samas kirjas, et Eesti Energia püüab iga hinna eest vältida sisulist arutelu tarbijatele soodsaima toasooja allika leidmise üle.

Võtsid otsuse tagasi

Eelmise nädala esmaspäeval kogunesid Kohtla-Järve Soojuse nõukogu liikmed taas. Rohumaa koos oma kompanjonidega protestiks sellest osa ei võtnud, aga Eesti Energia inimesed võtsid oma juulikuise, väidetavalt ebaseadusliku otsuse tagasi.

«Tegemist oli erimeelsusi põhjustanud teemaga ja selle tühistamine aitab loodetavasti kiiremini lahendada Jõhvi soojuseturu tulevikku puudutavaid küsimusi,» kommenteeris Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann.

Vähemalt neli aastat on VKG püüdnud läbi suruda torujuhtme ehitamise plaani, see tooks VKG õlitehastes uttegaasist toodetud soojuse linna. Selleks oleks vaja rajada 17 kilomeetrit pikk ja ligi 300 miljonit krooni maksev toru.

VKG arvestuste järgi tuleb niiviisi hangitud soojus odavam ka uues hakkpuidu koostootmisjaamas toodetust. Võrdluseks, puiduhakkejaam maksab umbes 1,5 miljardit krooni.

Tänavu suvel koostas konkurentsiamet Kohtla-Järve Soojusele ettekirjutuse, milles nõuab, et ettevõte annaks VKG-le selge vastuse. Konkurentsiamet leidis, et VKG torujuhtme ehitust pole küll otseselt takistatud, kuid selle ehituse algust on edasi lükatud tehniliste tingimuste väljastamise venitamisega.

Kohtla-Järve Soojuse juhatuse liige Sergei Kulikov ütles, et veel sel aastal kuulutavad nad välja konkursi soojatootja leidmiseks. Kulikov lisas, et kuna ettevõte loodab väikses mahus töös hoida ka vana põlevkivielektrijaama, siis ei tohiks uuel aastal soojahind tarbijaile tõusta üle 1000 krooni megavati eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles