Äripäevas esitatud väited hiigelkoguses relsside kadumise kohta Eesti Raudteelt on ettevõtte peadirektori Ahti Asmanni kinnitusel üle pakutud, sest ei vasta raudteefirma tegelikele remondimahtudele.
Asman: kontroll raudteel näitas segadust, mille mastaabiga liialdatakse
/nginx/o/2020/11/24/13494055t1hd88b.jpg)
18. märts 2015, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asusin Eesti Raudtee majapidamist korrastama, sest ilmnes, et juba minu ametisse asumisele eelnenud ajast peale valitseb materjalide arvestuses mõningane ebakõla.
Ajakirjandusse sattunud andmetest vastab tõele see, et raudtee remondi käigus üles võetud relsside arvestuses valitseb teatud segadus. Kuid praegu ei saa ma öelda, et relsse oleks puudu, sest kontrollimisel on ilmnenud nii puudu- kui ülejääke.
Kui raudteed remonditakse, siis üles võetud relsid sorteeritakse nii, et halvas seisukorras materjal läheb vanarauda, paremas seisukorras materjal, mida saab kasutada haruteede remontimisel, ladustatakse. Tõenäoliselt ei ole suures koguses relsse varastatud, vaid kogused on valesti arvestatud.
See muidugi ei tähenda, et relsse ei varastataks. Hiljuti pöördusime politseisse nelja teemeistri puhul, keda kahtlustasime vanarauaks saadetavate relsside kõrvale toimetamises, kuid nende juhtumite uurimine on alles pooleli.
Äripäevas esitatud väide, et kadunud vara väärtus on 10 miljonit eurot, kõlab vägevalt, kuid ma ei saa aru, kust selline summa saab tekkida. Tegemist on suurusjärguga, mis eeldab, et ära on varastatud Tallinna ja Rakvere vahelise raudteelõigu pikkune kogus relsse, mis pole tõenäoline. Eelmisel aastal me ostsime raudtee remontimiseks 20 kilomeetrit uusi relsse kogukaaluga 1300 tonni ja kogumaksumusega 1,1 miljonit eurot.
Oleme varguste arvu Eesti Raudteel viimase kahe aasta jooksul kaks korda vähendanud.
Eesti Raudtee nõukogu hakkab tekkinud olukorda arutama järgmisel kolmapäeval.