Elektrike liit: võrgutasust viiendik on Elektrilevi vale investeerimispoliitika
18. märts 2015, 11:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) heidab riigiomandis võrguhaldurile Elektrilevile ette vale investeerimispoliitikat, prioriteetide puudumist ning halba koordineeritust liiniehitustel, mille tulemusel on klientide makstav võrgutasu viiendiku võrra kõrgem.
«EETEL leiab, et Eesti elektritarbijatel on õigus teada, et hinnanguliselt umbes 20 protsenti maksavad nad oma igakuisest elektriarvest OÜ Elektrilevi vale või raiskava investeerimispoliitika eest,» teatas liit konkurentsiametile saadetud märgukirjas. EETELi teatel on elektritarbijatel ka õigustatud ootus, et riiklik regulaator astuks vajalikke samme selle investeerimispoliitika muutmiseks.
«Mitmed Elektrilevi liiniehitused on tehtud hetkeprobleemide lahendamiseks, pikemat perspektiivi arvestamata,» kirjutab EETELi juht Are Veski märgukirjas. «Näiteks tegevused aiandusühistutes pingeprobleemidega või suvilate ümberehitamisel elamuteks ja suurest liitujate arvust keskpinge võrgus tekkinud suurte pingelangude lahendamiseks.»
Ligi sadat ettevõtet enam kui 4500 töötajaga ühendava EETELi teatel võetakse pidevalt Elektrilevi tellimusel maha 3-8 aastat vanu õhuliine ja alajaamu, mille tegelik tööiga on umbes 40 aastat.
«Viimastel aastatel juhtub sageli, et uued alajaamad ja õhuliinid võetakse maha ning paigaldatakse uued maakaablid. Lisaks toimub lähiaastatel 20 kV üleminekuks juba kolmas kord trafode väljavahetus,» seisab EETELi kirjas.
Kõiki neid investeeringuid saanuks teha süsteemsemalt ja säästlikumalt, leiab liit. «Suhteliselt uute õhuliinide asendamine maakaablitega olukorras, kus märkimisväärne osa Eesti elektrivõrkudest toimib kriitilises seisundis, on selgelt OÜ Elektrilevi vale investeerimispoliitika.»
EETELi välisvõrkude töörühm hindas OÜ Elektrilevi investeeringute optimaalsust suvaliselt valitud kümnel Harjumaa objektil. Projekteerimiskuluta maksid tööd Elektrilevile kokku 676 300 eurot, kuid töörühma hinnangul oleks saanud kokku hoida üle poole sellest summast, 359 000 eurot.
2006. ostis Elektrilevi 50 miljoni krooni eest varahaldustarkvara, millest saadi tööle vaid väike osa ning ülejäänu kanti 2013 maha. 2009. aastal kulutas Elektrilevi 50 miljonit krooni arvestite vahetuseks, EETELi kinnitusel teades, et nagunii minnakse 2-3 aasta jooksul üle kaugloetavatele arvestitele.
«EETEL tunnetab oma rolli elektritarbijatele võrgutasude läbipaistvuse tagamisel. Elektri hinna kujunemisel on märkimisväärne osakaal võrgutasudel ning seega on võrguhaldurite poolt tehtavatel investeeringutel hinnakujunduses väga tähtis roll,» teatas liit.
«Selmet taotleda oma investeeringute maksimaalset efektiivsust on OÜ Elektrilevi teinud viimasel kümnendil ridamisi majanduslikult kahjulikke või mittevajalikke investeeringuid.»
Samas on Elektrilevi elektrivõrgu varustuskindlus konkurentsiameti statistika kohaselt ülekaalukalt halvim võrreldes eraomandis olevate VKG ja Imatra Elektri võrkudega.
Liidu teatel tuleks teha Elektrivõrgu töös olevate objektide inventuur ning majanduslikult põhjendamatute lahendustega objektid tühistada; tugevdada kontrollimehhanismi nii et iga hinnatõus oleks põhjendatud; märkimisväärselt rohkem investeerida Elektrilevi võrgu varustuskindlusse kriitilistes piirkondades.