Ministeerium: tööandjad peaksid töötajate andmeid soopõhiselt kaardistama
13. märts 2015, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt peaksid ettevõtted hakkama koguma töötajate kohta soopõhiseid andmeid; määruse rakendumine omab ministeeriumi hinnangul olulist sotsiaalset mõju, mõjutades töösuhteid ja -kultuuri ning aidates kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.
Uuringud näitavad, et töökollektiivid koosnevad enamasti kas peamiselt või ainult naistest või peamiselt või ainult meestest. Selliselt polariseerunud tööturg ei ole kasulik kellelegi, sest panustab ühelt poolt sügavasse soolisesse palgalõhesse ning teisalt piirab eeskujuna noorte karjäärivalikuid ning ka elukestva õppe kontekstis vabu valikuid ümberõppes, märgivad eelnõu autorid.
Tööandjad peaksid määruse kohaselt hakkama koostama statistikat naiste- ja meestöötjate osakaalu kohta organisatsiooni ametigruppide lõikes, organisatsioonisiseste liikumiste kohta, koolitusel osalemiste kohta, kasutatud puhkusepäevade kohta puhkuseliikide lõikes, tööaja kohta, keskmise palga ja selle osade kohta ning muude tasude kohta. Samas ei sätesta määrus kohustust andmeid regulaarselt esitada.
Soopõhine personalikoosseisu analüüs ning andmed naiste ja meeste esindatuse kohta organisatsiooni eri tasanditel annavad eelnõu koostajate sõnul ülevaate organisatsioonis valitsevast olukorrast.
Andmed töötajate koolitustel osalemise kohta aitab eelnõu koostajate hinnangul näha erinevusi naiste ja meeste karjääris ja peegeldavad organisatsioonisisest hierarhiat. Töötajate keskmise palga võrdlus võimaldab aga välja selgitada palgalõhe olemasolu või selle puudumist. Info töötajate individuaalsete muude tasude, toetuste ja soodustuste kohta võimaldab hinnata, kas neutraalsena näivad maksmise põhimõtted seda ka tegelikult on.
Lisaks tuleks eelnõu koostajate arvates koguda infot ka tööle kandideerinute ja tööle võetute sotsiaalse jaotuse kohta, et hinnata kas mehed ja naised on sama aktiivsed kandideerima ja kas nad on kandideerimisel sama edukad.
Soopõhiseid andmeid vajavateks institutsioonideks võivad olla selleks seadusega sätestatud institutsioonid, kellel on õigus jälgida olukorda töösuhetes ja töötingimustes – järelevalveorganid, ametiühingud, usaldusisikud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
Eelnõu aitab tõhusamalt rakendada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes.
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal, et anda tööandjatele piisavalt aega vajaduse korral personaliarvestussüsteemide vastavaks kohandamiseks.