Facebook ja Google ampsavad üha suuremat osa ka Eesti reklaamiturust
13. märts 2015, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi uuringufirma TNS Emor arvestab oma reklaamituru uuringus vaid Eesti kohalike kanalite käibeid, siis teist aastat järjest võetu kokku ka Eesti suurimate meedia- ja sotsiaalmeedia agentuuride kulutused nendesse globaalsetesse reklaamikeskkondadesse.
Kui 2013. aastal said Google ja Facebook suurematelt meedia- ja sotsiaalmeedia agentuuridelt kokku ca 1,48 miljonit eurot, siis 2014. aastal liikus Eesti reklaamivahendajate kaudu Google’isse ja Facebooki vähemalt 3,32 miljonit eurot, millest Google sai endale ca 2,56 miljonit ja Facebook 0,76 miljonit.
Eesti kohalikud keskkonnad jäid seega ilma ca 1/5 suurusest käibelisast, mis liikus piiri taha. Kui kohalike internetireklaamimüüjate saadav reklaamiraha kasvas 2014. aastal 11,8 protsendi võrra, siis välismaiste reklaaminõudlejate oma 2,25 korda ja seda, nagu eespool rõhutatud, ainuüksi vahendajate läbi liikuva raha arvelt. Tõusu taga on kindlasti nii välismaiste võrgustike üleüldine laienemine kui ka lisanduvate reklaamikanalite (nt YouTube) turule tulemine.
Kahe suure omavahelises võitluses on näha ka raha jagunemise dünaamika muutust – kui 2013. aasta kokkuvõttes jagunesid Google’i ja Facebooki vahendajate kaudu saadavad reklaamimahud vastavalt 2/3 vs. 1/3, siis 2014. aastal kasvas Google’i poolt saadav reklaamiraha oluliselt enam ning omavaheline jagunemine oli juba 77 protsenti Google’ile ja 23 protsenti Facebookile.
Kokku kasvas TNS Emori andmetel reklaamiturg 2014. aastal kokku 4,9 protsenti.
Kui aastat tervikuna ilmestas pigem stabiilsus ja võrdlemisi tagasihoidlik kasv, siis teises kvartalis andsid reklaamiaastale kõige olulisema tõuke Euroopa Parlamendi valimised ja sellega kaasnev täiendav reklaamikäive. Tavapäraselt andis olulise osa aastakäibest ehk 25,61 miljonit eurot (ca 29% aasta kogukäibest) ka neljas kvartal, eelkõige aastalõpu massiivsed jõulukampaaniad.
Kogu aasta näitajate põhjal on jätkuvalt suurim osakaal telereklaamil (28,4%), järgnevad ajalehed (20,3%) ning internet (16,8%). Võrdselt ca kümnendik turust kuulub nii raadioreklaamile, välimeediale kui ka otsepostile, ajakirjade käibe osakaal on 6,3 protsenti.
Meediatüüpidest olid aasta suurimad tõusjad raadio (13,4%) ning internet (11,8%), turu keskmisest kasvutempost kiiremini tõusid ka ajakirjad (7,3%) ning välimeedia (6,9%). Endiselt näitavad väikest, kuid püsivat langustrendi ajalehed (-3,7%), kuid ajalehtede all on siin silmas peetud vaid paberväljaandeid ja see ei peegelda kindlasti ajalehtede kui tootegrupi reklaami tulubaasi tervikuna, sest oluline osa sellest tuleb nende veebiväljaannetest – nii pärineb ca 2/3 kohalike online-väljaannete, -portaalide ja -võrgustike reklaamikäibest ajalehtede online-väljaannetest.
Eespool toodud internetikäibe numbrid kajastavad Eesti kohalike kanalite käibeid, st ei sisalda kas meediaagentuuride vahendusel või otse reklaamiklientidelt välismaistesse keskkondadesse nagu Facebook ja Google läinud meediareklaamiraha.