Eesti vajab lähinaabritega võistlemiseks majanduspoliitilist konkurentsieelist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ranno Tingas
Ranno Tingas Foto: EY

Parlamendivalimiste valguses on paratamatult esile kerkinud terve rida Eesti jaoks olulisi küsimusi, mis leiavad äramärkimist uues koalitsioonilepingus. Viimane peaks keskenduma Eesti majanduspoliitiliste konkurentsieeliste loomisele, mille puudumine soodustab väljarännet, vähendab töökohti, kahandab maksutulu absoluutmahtu ning ei aita Eesti majandust seisakust välja, vaid süvendab seda.

Ka Soomes eesseisvate valimiste debati peateemaks on majandus – nimelt kuidas vältida töökohtade kadumist ning majandust ergutada. Eesti kõige suuremaks probleemiks lähiaastatel on Soome majanduse vähikäigu kasvavad mõjud, mille vastu meil ühtegi head rohtu välja käidud ei ole. Me unistame inimeste kojutulekust, nad võivad olla selleks peagi ka sunnitud, aga kui inimestel tööd ei ole, peavad nad minema pigem edasi kui tagasi.

On väga tõenäoline, et koos uue koalitsiooniga mõned olulised maksumuudatused sünnivad, kuid küllap suurendatakse ka kulusid. Võtmeküsimuseks saab, kas sellega suudetakse ettevõtluskeskkond Eestis stagnatsioonist välja tuua või toetavad maksumuudatused peamiselt sotsiaalsfääri, millele eelkõige viidati valimislubadustes. Meie konkurentsieeliseks peetud ettevõtte tulumaksusüsteem on paraku oma hiilgust kaotanud naabrite madalamale maksumäärale ning ka selles osas tuleb leida uus konkurentsieelis.

Eesti ettevõtja vajab väga motiveerimist, sest kui riik ei suuda rohkem investeeringuid Eestisse meelitada ning ei suudeta luua uusi töökohti, mis on ettevõtlusega otseselt seotud, saab eelarve tasakaalu hoidmine tänaste lubaduste valguses olema erakordselt keeruline. Ettevõtjate motiveerimine seejuures ei tähenda lihtsalt raha jagamist, vaid tuleb muuta üldine ettevõtluskeskkond naabritega võrreldes sama atraktiivseks või veelgi atraktiivsemaks.

Eesti ei ole ära kasutanud oma maksupoliitilisi võimalusi. Ühest küljest kõlab 2% sotsiaalmaksu alandamine positiivselt, aga kui kogu see raha inimesele palgaks maksta, siis on netopalga tõus paraku veidi üle 1%. Seda nimetada konkurentsieelise paranemiseks ei ole tõsine jutt. Teine suur probleem seisneb selles, et Eestis on mitmeid makse, mis on maksud vaid paberil, nt tulumaks üüritulult, mille osas on lausa öeldud, et ausaid maksumaksjaid on koheldud kui vaimse hälbega inimesi. Riik peab suutma maksude puhul tagada ausa konkurentsi: kas maksavad kõik või loobume sellest maksust. Kokkuvõttes on seekordsed valimiste maksulubadused rohkem ümberjagamine ning oodata on ka soodustuste kadumist. Näiteks kaob arvatavasti eluasemelaenu intresside mahaarvamise võimalus ning oodata on aktsiiside jätkuvat suurenemist.

Kui täna välja lubatud maksumuudatused ja suurenevad valitsemiskulud koalitsioonilepingusse sisse saavad ja miski neid ei tasakaalusta, on suur risk, et Eesti ettevõtlus ei kannata seda välja. Meie ettevõtluskeskkond on täna naabritest vähem atraktiivne mõnes väga olulises lõigus ja seda tuleks kiiremas korras ravida. Häid näited keskkonda turgutavatest maksuerisustest leiab nii Soomest kui Lätist, kusjuures viimasest on paljude arvates kujunemas Euroopa uus maksuparadiis.

Autor: Ranno Tingas – partner, maksuosakond

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles