Eesti majandus kasvas mullu 2,1 protsenti

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märkimisväärse panuse SKT kasvu andis kaubandus. Pildil Tallinna Ülemiste kaubanduskeskus.
Märkimisväärse panuse SKT kasvu andis kaubandus. Pildil Tallinna Ülemiste kaubanduskeskus. Foto: Peeter Langovits

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1 protsenti, teatas statistikaamet. 2014. aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 2013. aasta sama perioodiga võrreldes kolm protsenti.

2014. aastal oli SKT jooksevhindades 19,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui esimeses kvartalis kasvas SKT võrreldes 2013. aasta sama ajaga 0,5 protsenti, siis neljandas kvartalis oli kasv kolm protsenti. Kokku kasvas Eesti SKT 2014. aastal 2,1 protsenti.

Märkimisväärse panuse SKT kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKT kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2014. aastal pidurdas majanduse kasvu enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKT kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning majutus ja toitlustus. Ehitusmaht kohalikul ehitusturul vähenes kaks protsenti ning ehituse lisandväärtus kahanes 4,1 protsenti eelkõige rajatiste ehitamise vähenemise tõttu.

2014. aastal kasvas SKT kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4 protsenti ja 0,8 protsenti. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3 protsenti ja 1,7 protsenti. Samuti on suurenenud SKT loomiseks tehtud tööjõukulu. Võrreldes 2013. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 6,4 protsenti.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 4,8 protsenti, mõjutatuna enim varude muutusest ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. 2014. aastal suurenesid varud kõikides alaliikides, sealjuures enim mõjutas varude kasvu kaubavarude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, transpordile ning samuti rõivastele ja jalanõudele tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes kolm protsenti, mis oli enim mõjutatud investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Suurim positiivne mõjutaja oli investeeringute kasv transpordivahenditesse. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKT, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKTst väiksemad, moodustades 99,4 protsenti SKTst.

Vaatamata langusele aasta esimeses kvartalis suurenes 2014. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2,6 protsenti. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2014. aastal 2,3 protsenti. Suurima positiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKT-s oli 2,5 protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase kolme aasta parim näitaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles